toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on).
Gaasis on laengukandjateks ioonid. ? Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. ? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi: ? diamagneetik norgendab talle mojuvat magnetvalja, keskkonna magnetiline labitavus ? paramagneetik tugevdab veidi talle mojuvat magnetvalja, ferromagneetik tugevdab talle mojuvat magnetvalja kuni mitu tuhat korda, Vastassuunalised voolud toukuvad, samasuunalised voolud tombuvad
S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T).
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat
I& I& I& I& . 0 A B C S% && A U A I A PA jQA , Võimsuse arvutus: S% && B U B I B PB jQB , S% U& I& P jQ , C C C C C 41. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbijad. 42. Elektrimasinad. Elektrimasina toopohimote Energia muundamiseks magnetvalja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on
Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab erineva komponente, siis tekkivad maksimumid on jalgitavad erinevates suundades. d*sin=k*, kus k= 0, }1,}2 jne. Millised on valguse peegeldumisseadused? Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. Milline on valguse murdumisseadus? Kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav Mis on valguse polarisatsioon? Valgusallikast lahtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvalja vonked koikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses vaid uhes maaratud sihis. Polarisatsioon naitab, et valguslained on ristlained. Mis on valguse dispersioon? Murdumisnaitaja soltuvus valguslaine sagedusest. Mida suurem on valguse sagedus, seda suurem on murdumisnaitaja. N=sin/sin Mis on 1 dioptra? Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. Ühik 1/m
N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine.
Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 11 15 elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist
Seetõttu elektromagnetid omavad magneetilisi omadusi vaid siis, kui neid läbib vool. Magnetahelate konstruktsioon Magnetvoo suurendamiseks on vaja, et voog ei liiguks mööda õhku, vaid kulgeks läbi suure magnetilise läbitavusega ferromagnetilist materjali. Magnetahelaks nimetatakse seadmete ja keskondade kogumit, mille kaudu sulguvad magnetvälja jõujooned. Magnetahelad on hargnevad ja mittehargnevad. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse samuti magnetvalja moju kaitseks magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite
Algab kõrguselt ca 85 km ja ulatub umbes kõrguseni 500 km. Õhumolekule on hõredalt, mistõttu Päikese nii tavaline elektromagnetkiirgus ehk päikesevalgus, eriti aga korpuskulaarkiirgus kiirendavad nende teele jäävaid molekule suurte kiirusteni. Molekulide suurem kiirus tahendab kõrgemat temperatuuri.. Termosfääris temperatuur kasvab kõrgusega ja muutub korgusel ca 110 km positiivseks, seejarel kasvab kuni vaartusteni 15002000 °C. Gaasid on ioniseeritud olekus ja reageerivad Maa magnetvalja muutustele. Hõrenduse tottu on aga ohu soojusjuhtivus vaike ja termosfaari õhk ei kõrvetaks .Molekulid ja ioonid võivad termosfääris läbida mitukümmend km ilma põrkumata. Termopaus. Kõrgusel ca 500 km . Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km (maailmaruum). Kõrge temperatuur püsib voi isegi kasvab. Toimub ioonide hajumine maailmaruumi ning sealsete ioonide saabumine Maa atmosfääri.
annaabi.ee 
