Maa magnetväli Maa magnetväli Algselt arvati, et kompassi mõjutab Põhjanael XVI saj. kummutas selle müüdi W. Gilbert Valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, selgus katsetest, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetrauast kerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Maa magnetväli Tuginedes järeldusele, selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Ta oli arvatavasti esimene teadlane, kes võrdles loodusnähtusi mudeli abil esilekutsutud nähtusega. Maa magnetväli on sarnane sirgmagneti magnetväljale. Maa magnetväli Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised n...
kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S)
olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html • http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttg/P2ikesetuul.pdf • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5054#/section/5054 • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/1423#/section/1423 • https://www.taskutark.ee/harjuta/magnetvali/ • https://opik.kirsman.ee/gymna/g3/elektri-ja-magnetvali/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Protuberants • https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikese_aktiivsus • https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_prominence#:~:text=A%20prominence%20is%20a%20large,outwards%20into%20the%20solar%20corona. • http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%A4ikese • https://forte.delfi.ee/artikkel/67582546/uurime-jarele-kuidas-tugevad-paikeseloited-tegelikult-meie-elu-segavad? • https://et.wikipedia
ja need ained magnetvoo tihedust eriti ei mõjuta. (Hõbe, kuld, vask, vesi) Paramagneetilised ained Paramagneetiliste ainete magnetiline juhtivus on õhu omast natukene parem ja nad muudavad magnetvoo natukene tihedamaks. (Alumiinium, hapnik) Ferromagneetilised ained Ferromagneetilistel ainetel on väga hea magnetiline juhtivus ja need muudavad magnetvälja märgatavalt tugevamaks. (Nikkel, raud) 2.2.2 Elektrivoolu põhjustatud magnetism Kui elektrivool tekitab magnetvälja, siis peaks magnetvali tekitama ka elektrivoolu. Aastal 1831 üritas inglane M. Faraday [fardi] katses näidata, et magnetvali tekitab elektrivoolu. Eksperimendis olid kohakuti asetatud kaks pooli: ühes liikus elektrivool, mis tekitas magnetvälja, ja teises poolis mõõdeti magnetvälja tekitatud elektrivoolu tugevust. Eksperimendist ilmnes, et teises poolis tekkis vool vaid siis, kui magnetvälja tekitavas poolis lülitati elektrivool sisse või välja. Muutuv magnetvali tekitas elektrivoolu, kuid konstantne
? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi: ? diamagneetik norgendab talle mojuvat magnetvalja, keskkonna magnetiline labitavus ? paramagneetik tugevdab veidi talle mojuvat magnetvalja, ferromagneetik tugevdab talle mojuvat magnetvalja kuni mitu tuhat korda, Vastassuunalised voolud toukuvad, samasuunalised voolud tombuvad Ampere'i seadus magnetvaljas asuvale vooluga juhtmeloigule mojuv joud F on vordeline juhtmes esineva voolu tugevusega I; juhtmeloigu pikkusega l;
raudnõela, mis iga enne kasutamist püsimagneti abil magnetnõelaks muudeti. Nõela vaba liikumise tagamiseks paigutati ta vedelikus ujuvale korgitükile. Magnetnõela sinine ots (põhjapoolus) näitab Maa magnetilisele lõunapoolusele. Päris täpselt kompass aga põhjapoolust ei näita, kuna esineb erinevus magnetilise ja geograafilise põhjasuuna vahel.(4) 4 Kasutatud kirjandus (1) http://jaakkytt.wordpress.com/2007/04/20/maa-magnetvali/ (2) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm (3)http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=405 (4) Füüsika õpik XI klassile (I osa) (5) http://www.postimees.ee/010104/online_uudised/122968.php 5
Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F. Homogeenses valjas, kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui magnetvoog on risti selle pinnaga F = BS. 8. Magnetvälja omadused. I omadus: Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud. Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9
kuidas see mõjutab magnetosfääri ja ionosfääri. Tuginedes hangitud teadmistele, saaks ehk vältida ka nende magnetosfääriga seonduvate protsesside tülikaid tagajärgi. 6 Kasutatud kirjandus: Chris Oxlande, Corinne Stockley ja Jane Wertheim ,,Usborne´i illustreeritud Füüsikaleksikon" lk 73 Jouni Jussila ,,Virmalised" lk 23-25; 29-33; 106-107 http://jaakkytt.wordpress.com/2007/04/20/maa-magnetvali/#comment-77 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/orienteerumisoskus_evelin.htm 7
annaabi.ee 
