Nagu hiljem näeme, võib elektriväli mõnedel juhtudel käituda pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Magnetvälja kirjeldavad suurused. Asjaolu, et magnet esineb alati dipoolina, ei luba väljatugevusena kasutada tavapärast kehale mõjuva jõu ja laengu suhet. Magnetpulgale mõjub alati jõupaar, mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks. Järelikult tuleb väljatugevus määrata jõumomendi abil, viimane aga sõltub dipooli orientatsioonist välja suhtes. SI-
tõmbuvad. Pooluste vahel mõjuvaid jõude saab kirjeldada Coulomb'i seaduse tüüpi seosega: 68 kus ja tähistavad magnetlaenguid. Sellise ühikute süsteemi, kus m väljendab magnetlaengut, võttis kasutusele Gauss (magnetiline CGSM-süsteem). Paraku sellega analoogia piirdubki. Kui elektrilise dipooli poolitamisel saame kaks sõltumatut laengut (positiivse ja negatiivse), siis magnetpulga poolitamisel saame kaks väiksemat, kuid samade omadustega magnetpulka, milledel mõlemal on nii põhja- kui ka lõunapoolus. See tõestab, et magnetlaenguid tegelikult ei eksisteeri ning tegu on sootuks teist tüüpi nähtusega. CGS-süsteem kirjeldab magnetjõude analoogiliselt elektrijõududega Magnetpulga ja elektrilise dipooli erinevus: dipooli poolitamisel saame kaks erinimelist laengut, magnetpulga poolitamisel kaks identset magnetpulka.
Magneti erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Maa kujutab endast püsimagnetit. Magnetvälja tekkeprotsess pole veel lõpuni uuritud. Maa magnetvälja jõujooned väljuvad geograafilise lõunapooluse lähedal, kus on magnetiline lõunapoolus. Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. 20.Parema käe rusikareegel (kruvireegel). Vooluga juhti ümbritseva magnetvälja suunda saab määrata parema käe rusikareegli või kruvireegli abil. Kruvireegel: kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.
Magneti erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Maa kujutab endast püsimagnetit. Magnetvälja tekkeprotsess pole veel lõpuni uuritud. Maa magnetvälja jõujooned väljuvad geograafilise lõunapooluse lähedal kus on magnetiline lõunapoolus. Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. . 6. Biot`-Savart`i-Laplace`i seadus; sirg-ja ringvoolu magnetväli; magneetikud ja hüstereesisilmus. Örstedi katset magnetnõela ja vooluga juhtmega näitab, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördub alati juhtmega risti. Seejuures jääb nõela asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. See tähendab, et
juhtmes tekitatakse (indutseeritakse). Nähtuse avastas 1831.a. Michael Faraday. Induktsioonivoolu suuna kohta käib Lenzi reegel, mille kohaselt on induktsioonivoolu suund selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat mag- netvölja muutumist. Veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Näiteks, kui me lähendame magnetpulka poolile, siis selles tekitatakse niisuguse suunaga vool, et magnetpulga poolsesse otsa tekib samanimeline magnetpoolus nagu pulgalgi. See takistab pulga poolile lähenemist. Kui pulka poolist eemale viia, tekib poolis selline magnetväli, mis takistab pulga eemaleviimist. Selline tulemus on kooskõlas ka energia jäävusega. Selleks, et poolis tekiks vool, tuleb juhtmes olevad vabad laengud suunatult liikuma panna, kuid selleks on vaja teha tööd. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb trafo töö. Trafo on seade pinge muutmiseks
See õnnestub ainult välispinnalt laengut võttes. Katse. Ühendame laetud ja laadimata elektroskoobi üks kord metallpulgaga ja teine kord puupulgaga. Katse. Kui juhtme lähedusse paigutada magnetnõelad (kompassid) ja juhtmes tekitada alalisvool, siis kõik magnetnõelad pöörduvad juhtmega risti. Magnetnõelad näitavad magnetvälja suunda. Katse. Kui püsimagneti pooluste vahele panna liikuda saav juhe, milles on alalisvool, siis juhe hakkab liikuma. Katse. Torkame magnetpulga traatpooli ja seal tekib elektrivool. Mida suurem on laengute- või magneti poolustevaheline kaugus, seda väiksem on nendevaheline jõud Väljatugevus on suurem laengute lähedal Laetud kehal kogunevad laengud välispinnale Hõõrdeelekter seletub elektronide üleminekuga ühelt kehalt teisele Elektriväli tekitab induktsioonilaenguid Vool on seda suurem, mida suurem on pinge Vool on seda suurem, mida väiksem on takistus
pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid - nn. magnetmonopole otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit (näiteks magnetpulka), tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda
pöörisväljana. Selle loogika järgi pole võimatu, et magnetväli (tavaliselt pöörisväli) võiks ka allikväljana esineda. Neid allikaid - nn. magnetmonopole otsivad füüsikud juba mitukümmend aastat, kuid seni tagajärjetult. Et seletada püsimagnetit (näiteks magnetpulka), tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Jõujooned magnetpulgas ja elektrilises dipoolis. Pöörake tähelepanu joonte suunale pulga sees. · Elektrivälja tugevus dielektrikus ning laetud juhi lähedal: praktilised järeldused. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda
teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Näiteks, kui me lähendame magnetpulka poolile, siis selles tekitatakse niisuguse suunaga vool, et magnetpulga poolsesse otsa tekib samanimeline magnetpoolus nagu pulgalgi. See takistab pulga poolile lähenemist. Kui pulka poolist eemale viia, tekib poolis selline magnetväli, mis takistab pulga eemaleviimist. Selline tulemus on kooskõlas ka energia jäävusega. Selleks, et poolis tekiks vool, tuleb juhtmes olevad vabad laengud suunatult liikuma panna, kuid selleks on vaja teha tööd. Maxwelli ideede kohaselt kutsub muutuv magnetväli esile muutuva elektrivälja ning