Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel kujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu liigitatakse sisemäluks ja välismäluks, Sisemälu liigitatakse omakorda püsimäluks, töömäluks ehk muutmäluks ja vahemäluks. Välismälu jagunemine: kõvaketas, flopiketas, laserketas, magnetoptiline ketas ja universaallaserketas. 4 Mälu Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites.
metallidega. Igal magnetil on kaks poolust, mis tõmbuvad üksteisega. Magneteid kasutatakse väga paljudel erinevatel aladel ja on juba kasutatud palju aastaid tagasi. 4 Kasutatud kirjandus Vikipeedia. Magnetväli. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetv%C3%A4li 7.jan.2012 Vikipeedia. Magnet. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 7.jan.2012 Vikipeedia. Magnetoptiline ketas. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetoptiline_ketas 7.jan.2012 Antsla gümnaasium. Magnetväli. Püsimagnetid. http://afyysika.onepagefree.com/files/P%C3%BCsimagnet.pdf 4.jan.2012 Luku-Expert. Magnetid. http://www.lukuexpert.ee/magnetid 7.jan.2012 Delfi. Magnetiga saab paremakäelise inimese muuta vasakukäeliseks. http://forte.delfi.ee/news/teadus/magnetiga-saab-paremakaelise-inimese-muuta- vasakukaeliseks.d?id=33442027 7.jan.2012 Arst.ee. Magnetid leevendavad pingeid. https://www
Jaguneb: suvapöördus (RAM) ja jadapöördus(SAM) Suvapöördus: pooljuhtmälu (mitte säiliv ja säliv) ja magnetmälu (säiliv ferriitmälu) Suvapöördus säiliv: ROM, PROM, EPROM, EEPROM, FlashEEPROM Suvapöördus mittesäiliv: Staatiline SRAM ja Dünaamiline DRAM. Jadapöördus: magnetmälu ja optiline mälu (säilivad) Magnetmälu: mullmälu, pehme ketas, kõvaketas, lint, magnetketas Optiline mälu: CD-R, CD-RW, CD-ROM, DVD, magnetoptiline, holograafiline RAID ja SSD kettad RAID (sõltumatute ketaste liiasmassiiv) abil saab mitmest füüsilisest kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on ka töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID idee on see et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saadakse parem tulemus kui ühe suure kettana. Veakindlus langeb. Kasutatakse liiasust, vea korral parandus või uus ketas. 1. RAID-0 ühe ketta rikke = andmete kaotus 2. RAID-1 identne info mitmele kettale
rundatava(te) kataloogi(de) sisu mõne arhi- veerimisprogrammiga kokkupakkimist vajadusel krüpteerimist ja talletamist kas sama arvuti teisele kõvakettale vöi mõnda teise arvutisse. Selle meetodi puuduseks on et mõnikord puudutavad ohud (nt. vargus) server,st suuremat hulka arvuteid, ning koos alq- fa Iidega lahkub sellisel juhul ka varukoopia Alternatiiviks on erinevate varundusseadmete ja andmekandjate kasutamine. Nendeks on erinevatel aegadel olnud magnetlint/striimeriImt magnetoptiline salvestus ja paljud muud vahendid. Suuremat osa neist saab kasutada ka tanapaeval. Varukoopiate tegemise sagedus sõltub asutuse töö intensiivsusest. Enamasti peetakse sobivaks varundamist kord nädalas, kuid suurema firma puhul võib kõne alla tulla ka iga päev toimuv varundamine. Varukoopiate puhul peaks silmas pidama, et neile kehtivad samad konfidentsiaalsus- nõuded kui neil olevatele algandmetele, seega tasuks varukoopiaid hoida kaitstud keskkonnas, näiteks seifis
...................................................... 44 CD R................................................................................................................................... 44 CD RW............................................................................................................................... 44 DVD.......................................................................................................................................44 Magnetoptiline (MO).............................................................................................................44 Holograafiline........................................................................................................................46 Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) )..............46 Stack................................................................................................................................
......................................... 44 o CD R ..................................................................................................................................... 44 o CD RW ................................................................................................................................. 44 o DVD ........................................................................................................................................ 44 o Magnetoptiline (MO) .............................................................................................................. 44 o Holograafiline.......................................................................................................................... 46 Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) ............... 46 o Stack ...............................................................................................................
ja alama taseme mäludeks on põhimälu ja massmälu. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CDR, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1.1) mittesäiliv (volatile) 1.1.1) staatiline (Static RAM) 1.1.2) dünaamiline (DRAM) 1.2) säiliv (nonvolatile): ROM, PROM, ERPM, EEPROM, FlashEPROM
e) värskendamise viide Korraga värskendatakse kogu mälumaatriksi rida. [vaata | 26. Mälud magnetkandjatel. muuda] Magnetmaterjali hüsterees ja mäluefekt. Domeenide korrastatus info salvestamisel magnetlindile või -kettale. Domeenide mõõtmed ja salvestatava info maht. Magnetpea signaalide diskreetimine RZ- koodis. Magnetoptiline Kerri efekt ja sellega seotud mälu. Domeenide orientatsioon magnetoptilises mälumaterjalis. Curie temperatuur ja materjali oleku muutuste kasutamine info salvestamisel. Magnetoptilise mälu kirjutamise ja lugemise skeem. <-- autor: Felipe --> Magnetmaterjali hüsterees teatud magnetmaterjalid koosnevad väikestest mag. osadest, (doomenitest rühm molekule, mille magnetmomendid on ühesuunalised) mida välise magnetvälja mõju saab muuta doomenite orientatsioon.
optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas. Nii kirjutamise ja lugemise ajal pole kunagi füüsilist kontakti. Lugemise ajal laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline on aluspind. Kirjutamisel võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada
Materjali kuumutamisel ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. DVD Magnetoptiline (MO) Magnet-optiline salvestus on vastupidavam põrutustele ja kõrgele temperatuurile. Ketta materjali kuumutamisel saab nõrga magnetväljaga muuta materjali omadusi nii, et ta hakkab sõltuvalt magnetiseerumise suunas peegeldama erineva polaarsusega valgust. Seega kirjutamine toimub magnet välja toimel ja lugemine optiliste vahenditega. Magnetoptiliste ketaste eelised: -Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui
Põhimälu on järgmisel kohal ja peale teda tulevad kõvaketas, CD-ROM ja lint. Allapoole liikudes suureneb pöördumise aeg ning mälu maht. · Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. · Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilised muutmälud on kiired mälud, mis toitepinge olemasolul säilitavad salvestatud informatsiooni kuitahes kaua
annaabi.ee 
