· 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele kirjutajaid ja vastavaid CD plaate. · 1901 salvestati esimene eestikeelene heliplaat · 1930. aastatel võeti kasutusele magnetlindid Grammofon ja vinüülplaat · Berlineri grammofon. Esimesed kettad olid 12,7 cm, paari aastaga kasvas plaadi läbimõõt 25,4 cm ning salvestise jaoks võeti kasutusele ka plaadi teine pool. · Grammofon ja vinüülplaadile jäädvustatud muusika domineeris kogu 20. sajandi vältel. Helikassett · 1963 - esitles Philips Euroopas ja aasta hiljem USA-s kompaktset helisalvestamiseks sobivat kassetti. · Helikassett valitses muusikamaailma pea 40 aastat
Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019 Ferromagneetikud Ferromagneetik erineb paramagneetikust selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi) magnetväli on väga tugev. Ferromagneetikus tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks (domain). Domeeni mõõtmed on 0,1 - 10 m. Domeeni piires on kõigi osakeste magnetväljad ühesuguse suunaga. • http://video.delfi.ee/video/CNcrUuW3/ Magnetlindid Magnetlindi põhimiku materjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige polüetüleentereftalaati (lavsaani). Magnetkiht koosneb nõelja või kuubilise struktuuriga raud(III)oksiidi Fe2O3, kroom(IV)oksiidi CrO2 või ülipeene nõelja struktuuriga rauaosakeste Fe pulbrist (1973 Philips). Magnetiliste omaduste parandamiseks kasutatakse ka ferromagnetilisi segusid. Firma BASF kvaliteetlint. Iga kristallike käitub omaette
pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.). Vinüülplaadid on kõige vastupidavamad ja stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed. Tavalistes raamatukogu tingimustes võib vinüülplaadi elueaks lugeda 100 aastat. Magnetkandjate ehitus: Magnetkandjad jagunevad: 1 Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2 Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3 Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4 Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites.
termodegradatsioon, mille tulemusena vabaneb vesinikkloriid (soolhape). Lagunemisreaktsioon kestab edasi ka pärast töötlemise lõppu. Lagunemisreaktsioonide kiiruse vähendamiseks lisatakse plaati lisandaineid, mis seovad vabaneva HCl. Vinüülplaaatidel on tunduvalt väiksem kahin kui sellakplaatidel, samuti kuluvad nad aeglasemalt. Samuti vähenes plaadi kaal 150 grammini. Magnetkandjate ehitus Magnetkandjad jagunevad: 1. Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2. Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3. Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4. Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites.
2Dvöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? AutoID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. AutoID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu.
2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto- ID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu. Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam
millest neid saab võtta. Välismälu, sekundaarne mälu- välissalvesti, igasugune salvestamine, säilitamine, mis ei hõlma arvuti peamälu- kõvakettaseade, diskett vms. Välismälu võib mõnikord lugeda välisseadmeks. Sekundaarse salvestusruumi haldusvara Põhimälu ei säili pärast voolukatkestust ning ei mahuta kõiki vajaminevaid programme ja andmeid. Seetõttu tuleb vajaliku info säilimiseks kasutada sekundaarset salvestusruumi. *kettad, *magnetlindid jne Operatsioonisüsteem vasuttab sekundaarse salvestusruumi halduses järgmiste tegevuste eest: *Vaba ruumi üle arvepidamine. *Ruumi jagamine. *Kettapöörduste planeerimine. Kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele programmide, protsesside või kasutajate poolt. Kaitsemehhanism peab: *Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid. *Määrama juurdepääsureeglid. *Need reeglid kehtsetama. Käsuinterpretaator
üheaegne pöördumine samade andmete poole jne. Printerid ja värviline trükk Magnetmäluseadmed( info salvestamine ja lugemine) Magnetmäluseadmed kuuluvad mälude hierarhias madalaimale astmele. Nad on küll suure mahuga, kuid nad on samas küllaltki aeglased. Magnetmäluseadmed kuuluvad jadapöördusmälude hulka, s.t. aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. Magnetmälude hulka kuuluvad näiteks kõvaketas, floppy, magnetlindid, magnetoptilised kettad, ZIP-seadmed. Kõik magnetmälud töötavad sarnasel põhimõttel: mälupinna lähedale tuuakse alla lastud lugemis/kirjutuspea. Voolu toimel pöörduvad osakesed vastavalt voolu suunale. Kui voolu suunda muuta, siis pöörduvad ka osakesed ja loetav info on erinev eelnevast. See ongi kood, mida lugemis/kirjutamispea ära tunneb ja arvutile arusaadavaks kahendkoodiks teisendab. Magnetmäluseadmed pole eriti vastupidavad päiksele ja kuumusele
käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s