Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks. Alla 2 %-lise süsinikusisaldusega (ja lisandelemendid) rauasulamit nimetatakse teraseks ja 2-5 %-lise süsinikusisaldusega rauasulamit malmiks. Füüsikalised omadused:
Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). Fe3O4 magnetiit, segaoksiid (FeIII oksiid), magnetiliste omadustega. Magnetiiti kasutatakse raua tootmiseks Hüdroksiidid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid, nn ,,sooraud", mida leidub ka mitme pool Eestis Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal. Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei
Kasutamine - kasutatakse musta pigmendina (C.I. No.77499), katalüsaatorina Haber protsessis (lämmastikgaasi ja vesiniku vahelise reaktsiooni tööstuslik rakendamine) ja vee-gaasi vahetusreaktsioonis, on ka koostisosaks koos väävli ja alumiiniumiga teatud termiitreaktsioonides, mida kasutatakse, et lõigata terast Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Niinimetatud sünteetilist magnetiiti saab valmistada, kasutades protsesse, mis kasutavad ära tööstuse jääke, vanarauda või lahuseid, mis sisaldavad raua sooli · Fe metalli oksüdeerumine Laux protsessis, kus nitrobenseen pannakse reageerima raua metalliga, kasutades FeCl2'i katalüsaatorina, et saada aniliini. C6H5NO2 + 3 Fe + 2 H2O C6H5NH2 + Fe3O4 · Fe2+ ühendite oksüdeerumine (näiteks raud (II) soolade kui hüdroksiidide
koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada.
Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada. Maagi peenike fraktsioon (alla 6 mm) ja tolm briketeeritakse enne kõrgahjus kasutamist
Tutanhamoni hauakambrist on leitud rauast mitmeid pisiesemeid ja pistoda. Raud ja rauasulamid on metallide maailmatoodangus esikohal. Tootmine toimub astmeliselt. Kõrgahjuprotsessil toodetakse rauamaagist malmi. Malm töödeldakse teraseks. Selleks vähendatakse malmis süsiniku jt elementide sisaldust, kasutades erimeetoteid. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72%-ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on
7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad konveierilindilt enne ära ja magnetilised rauamaagiosakesed püsivad kauem konveierilindil ning kukuvad ära alles pärast elektromagneti mõju lõppu. Veejoaga uhutakse aga maagist liiva ja savi osakesed. Pärast seda on vaja maaki kuivatada. Maagi peenike fraktsioon (alla 6 mm) ja tolm briketeeritakse enne kõrgahjus kasutamist
Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal
kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses. Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv
Seetõttu on vaja neil hankida infot välisrõhu kohta. Kaladel on selleks ujupõis. Ujupõie pinnal paiknevad baroretseptorid. 5. MAGNETRETSEPTSIOON – Võime tajuda magnetvälju. Magnetretseptsioon on tavaline lülijalgsetel ja lindudel, kellel on magnetvälja jõujoonte määramiseks vastavad elundid. Lindudel asub antud elund silma võrkkestas. Sealsed rakud sisaldavad magnetiiti Fe3O4, mis on kergelt magnetiseeruv aine. Magnetretseptsioon esineb ka reptiilidel (kilpkonnadel) ja krabidel, kes elavad tõusu- müüna piiril. Krabid leiavad ülima täpsusega üles mudaväljast oma pesitsuspaiga. 6. ELEKTRORETSEPTSIOON – Võime tajuda elektrivälja. Kõik organismid tekitavad enda ümber elektrivälja, mida on võimelised tajuma haid ja raid. Nad kasutavad elektroretseptsiooni mudasse kaevunud saakloomade leidmiseks.
Sügiseti tekib Bengali lahes troopilisi tsükloneid, mis põhjustavad üleujutusi. Kõrgustikes on rohkesti liustikke. Vetevõrk on tihe ja Himaalajast algavad jõed toituvad mussoonvihmadest ja sulaveest. Jõgede vett kasutatakse niisutamiseks, järved on väiksed ja neid on vähe. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinud. Metsa on 19% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult metallimaake, boksiiti, kivisütt, vilku, grafiiti ja magnetiiti. Üsna palju on ka naftat, maagaasi ja vääriskive. India on mitmekülgse ja vastuolulise majandusega riik: on esindatud nii elektroonikatööstus ja raketi ehitus kui ka väikesed algelised käsitöökojad. Pärast iseseisvumist (1950.ndal aastal) enamik strateegiliste majandusharude ettevõtteid ja rahandus, veondus ning väliskaubandus riigistati ja teostati maareform. 1990.ndatel majandus liberaliseeriti ja hakati soodustama erakapitalimahutust ja vabaturumajandust
seega spinelli brutovalem on B8(A8B8)O32. kolmekomponentset spinelli koostisega Mn1,5- 0,5xCo1+0,5xNi0,5O4 (0x1) kasutatakse NTC (negative temperature coefficient) termistorite valmistamiseks. NTC-termistore kasutatakse madalate temperatuuride mõõtmiseks (temperatuur kuni 10 K) sobivate takistustermomeetrite valmistamisel, samuti autotööstuses (näiteks mootori jahutusvee ja õli temperatuuri monitooringus). Tähtsad mittemetallilised ferromagneetikud on spinellid. Magnetiiti Fe3+(Fe2+Fe3+)O4 ja elektrondefitsiitset magemiiti [Fe3+]8(Fe3+40/3Vac8/3)O4 kasutatakse magnetlindi valmistamiseks . Siis veel LiMn2O4 koostisega spinell on Li-ioon patareides katoodi materjal. Värvid moodustavad pinnal orgaanilise kelme ning on vajalik, et see oleks võimalikult püsiv ja kaitsev. Kelmemoodustaja ongi värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer - looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) või sünteespolümeerid.
annaabi.ee 
