2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine. Kahte liiki: 1) Kalgid, ehk magnetiliselt kõvad - säilitavad hästi oma magneetumise ja neid on raske ümbes magneetida. Kasutatakse magneetiliseks infosalvestamiseks. 2) Pehmed - Jääkmagneetumus on väike ja neid on kerge ümber magneetida. Kasutatakse elektromagnetites, transformaatorites.
b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega c) ühest palju suurem? – tegemist on ferromagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega 7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“? Milliseid ferromagneetikuid kasutatakse püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks? Jäigad ferromagneetikud on püsimagnetid, neid on raske ümber magneetida. Jäikade ferromagneetikute domeenid säilitavad magneetumisel omandatud seisundi. Jäikadel ferromangeetikumidel on tugev magnetiline mälu. Pehmeid ferromangeetikume on kerge ümber magneetida, sest pehmete ferromagneetikute jääkmagneetumus on väike. Magnetiline mälu – magnetiline infosalvestus, mis põhineb domeenide omadusel säilitada oma magnetvälja kord omandatud suund.
ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). ● Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua Kasutamine ● Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. ● Ehitused, Tehases ja Igapäeva elus ( nuga, kahvel, lusikas jne. ) Kuld ● Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Perioodilisussüsteem ● Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on
Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus Raua omadused Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua keemilised omadused Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni - kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks. Raud (III) ioonid on kõige püsivamad. Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga (rooste)
Malmkatel pole seega taotud, vaid valatud: sulamalm kallati vormi ja lasti hanguda. Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raud on hea soojus- ja elektrijuht. Peamiselt kasutatakse ehituses ja masinaehituses, kus raud on erinevate sulamite (teras, malm, roostevaba teras jt. legeeritud terased) peamiseks koostisosaks. Elektrigeneraatoritest kuni raudnaeladeni, raua kasutusalad on väga laiad. Raua saamise viisid: ,,Rauda kukub taevast"- ehk raudmeteoriidid, antiikajal kasutati rauda, mis on saadud raudmeteoriitidelt. Vana-Egiptuse keelest tõlgituna on raua tähenduseks taevane päritolu.
Raua füüsikalised omadused. Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on hea elektri ja soojusjuht. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske (7,9 g/cm 3). Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. (Protonizer, 2007) Raua keemilised omadused. Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. (Miksike, 2007)
näidetest praeguseks piisab. Raua omadused · Raua füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. · Puhas raud on hõbehallika läikega. · Raud on suhteliselt raske. · Sulab kõrgel temperatuuril. · Mehhaaniliselt tugev ehk kõva. · Hästi töödeldav(lõikamine,ümbertöötlemine). · Magnetilised omadused. Raua keemilised omadused · Raud on keskm Raud on keskmise aktiivsusega metall · Raud tõrjub vähem aktiivsema metalli soolast välja. ise keemilise aktiivsusega metall
nõelad, kirved, naelad, kruvid) ,siis ei jõuaks rauast tehtuid asju ette lugeta. 1.2.2. Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi Celsiuses. Tihedus on 7874 kg/m3. 1.2.3. Keemilised omadused Rauapulbri põlemisel võib tekkida nii raud(II)oksiidi-FeO, kui ka raud(III)oksiidi- Fe2O3: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2Fe + O2 = 2FeO Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe 3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest. 4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine
Kuidas nimetatakse? 18.Mis on magnetvoo tiheduse ehk induktsiooni tähiseks ja mis on mõõtühikuks? 19.Kas vooluga juhtme ümber tekib magnetväli? 20.Millist magnetvälja nimetatakse ühetaoliseks ehk homogeenseks väljaks? 21.Milliseid aineid nimetatakse diamagnetiteks? Tuua näiteid. 22.Milliseid aineid nimetatakse paramagnetiteks? Tuua näiteid. 23.Milliseid aineid nimetatakse ferromagnetilisteks aineteks? Tuua näiteid. 24.Milliseid aineid on võimalik magneetida? Põhjenda. tuua näiteid. 21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. 1. Mis on magnetväli? 2. Millal magnetväli tekib? 3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine? 4. Vooluga juhe magnetväljas. 5. Mis elektrivooluga alati kaasneb? 6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el
4.21). Magnetmaterjaliga kaetud alus (ketas või lint) liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet- jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. 12.1. Kõvaketas – kujutab endast paketti pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest (klaas, alumiinium) ja kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lugemis/kirjutamispea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Kõvaketast isel. järgmised näitajad: mahud ulatuvad 111GB-st kuni 4TB-ni
orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka l/kpea sees. Magnetjõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilt tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes l/kpeas kirjutamisel voolu suunda saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. Lugemisel ei ole võimlik kindlaks teha, millises suunas on üks või teine piirkond magnetiseeritud. Peas ei indutseerita midagi, kui pea on ühes või teises suunas magnetiseeritud, sest siis ei ole muutuvat magnetvälja. Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek
Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. Lugemisel aga indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele, ja voolu suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks on mitu erinevat meetodit: Nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering Nulli nivoole tagasi mittepöörduv kodeering Kõvaketas
annaabi.ee 
