olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmakivimid, keemiline koostis eelkõige O2 ja Si. SiO2 30st 75%ni. Al2O3 20%ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O ei ületa 10%. Mineraalid on silikaadid. Ultraaluselised vähe räni 35-40%. Aluselised ränivaene 40-52%. Keskmised keskmise ränisisaldusega 52-65%. Happelised ränirikas 65-80% 27. Boweni kristallisatsiooniline skeem
Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100% veemahtuvus
Tahke sisetuum koosneb peamiselt rauast, Ni, S,hapnik. VULKAANIPURSKED Kõigile vulkaanipursetele eelneb 2 staadiumit: (1) kivimimassi ülessulamine kümneid kilomeetreid maapinnast allpool (magma teke); (2) magma liikumine maapinnale. Esimene staadium määrab magma koostise (järelikult ka viskoossuse) ja algtemperatuuri, mõjutades viskoossuse kaudu purske iseloomu, teine purske tugevuse ja aja. (Meeldetuletus: magmade tüübid sõltuvalt ränioksiidi sisaldusest ja viskoossusest.) Magmade temperatuur: 6OO...125O°C. Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit
Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti. Moodustuvad väiksed kristallid, tekkivad kivimid on peeneteralised (0,1-2mm). Fenokristallid puuduvad, kuna seal pole nii kaua aega kristallide moodustumiseks. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmat moodustab peamiselt SiO2 määrab ära magma happelisuse. Oluline ka Mg, Fe, Ca, K, Na, Traditsiooniliselt väljendatakse tardkivimite keemilist koostist neid moodustavate elementide oksiidide sisaldustena massiprotsentides. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige hapnikku ja räni, on
kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. ... 21. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. 23. Boweni kristallisatsiooniskeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumis järjekorda. Skeemi loojaks on Kanada petroloog Norman Levi Bowen. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril
- Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid?
Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris. Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis. Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas. Aluseline e leeliseline magma: sisaldab vähe räni ja on seetõttu väiksema viskoossusega (gaasid pääsevad häst välja) ehk suure voolavusega, mis põhjustab enamasti rahulikku vulkanismi. 67. Boweni reaktsiooniskeemi olemus selle katkendlik ja pidev rida. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab
Pluum koosneb osaliselt sulanud ja osaliselt tahkest massist. 10 Pluumi pea põhjustab umbes 1000km läbimõõduga ala kerkimise maakoorel, kus keskmine osa kerkib umbes 1km. See võib saada jooneliseks ahelaks või basaltplatooks. Magnetiliste mõõtmiste järgi saab mõõta laavade vanust ja määrata magmalist aktiivsust minevikus, ning eri päritoluga magmade osakaalu. Praegu on platoode arvel 5-10% vahevöö magmast, 85-145 Ma.t. aga ~50%. Sel perioodil oli ka väga pikaajaline maa magnetvälja ühesuunalise orienteerituse periood. Pluumid tekivad 670-2900km sügavuselt, keemiliselt vaesustamata vahevööst. Astenosfääri konvektsioonivoolud võivad pluumide suunda veidi muuta. Havai kuum täpp on jälgitav kuni 2800km sügavuseni, välistuuma piiri lähedale. (seismiline tomograafia) Umbes sama tulemus ka teistel täppidel
annaabi.ee 
