kõrghariduses ei olnud nii head. 2006 aastaks oli Estonian Business Schoolist (EBS-ist) magistrikraadi saanud ligi 90 hiina päritolu tudengit, kelle haridus polnud bakalaureusetasemele vastav, mis on magistriõppesse astumise eelduseks. EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli karm – nende haridus on kutsekeskkooli tasemel ja vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. (Ansip 2006) Eesti areneb jõudsalt ning ma arvan, et tulevikus toimub kindlasti veel palju häid ja vajalikke muutusi haridussüsteemis. Kasutatud kirjandus: Allik, J. Ettevaatust: tasuta kõrgharidus!– Pärnu Postimees, 17.01.2013 Hainas, K. & Puhm, E. Mida tähendab tasuta kõrgharidus? – Maaleht, 27.06.2013 Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009). Hariduse arengusuunad Eestis.
pakkumise, siis ei saadeta õpilasi tagasi koju. Selle asemel suurendatakse nii klasside arvu kui pikendatakse ka õppeaega. EBS-ist on magistrikraadi saanud ligi 90 hiina päritolu tudengit, kelle haridus polnud bakalaureusetasemele vastav, mis on magistriõppesse astumise eelduseks. Mullu EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli karm nende haridus on kutsekeskkooli tasemel ja vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Hardi Heinväli KP-34 HIINA HARIDUSSÜSTEEM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia
Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1). 7 Joonis 2. Palgaootus haridustaseme järgi. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. Meeste ja naiste palgaootus [20.Märts 2015] https://statistikaamet.wordpress.com/tag/uksikvanemad/ 2. Suhteline vaesus aastal 2013. [08. Märts 2015] https://statistikaamet.wordpress.com/2015/01/29/suhtelises-vaesuses-elas-2013-aastal-
1 Turundusplaani kokkuvõte Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on Tallinna Ülikooli koosseisus olev õppeasutus, kus saab omandada televisiooni-, filmi- ja meedia- alast kõrgharidust. Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam
päevase tippnõudluse ajal lastakse alumisse reservuaari tootes nii elektrit ka hüdroakumulatsioonijaamaga. Ühtlasi oleks see ka suurepärane avariireservjaam, mis on kiirelt käivitatav. Eestis on selline projekt OÜ Energiasalv poolt juba ka arendamisel ja see on kavandatud Maardu graniidilasundisse 200m sügavusele võimsusega kuni 500MW. Juba on ettevamistatud ka õppekavad ,mille kohaselt alustatakse sel aastal magistritasemel vastuvõttu nii TTÜ-s tuumaenergeetika kui ka TÜ-s tuumaohutuse erialal, kummassegi 15-20 tudengit aastas. Kuid tööd tuumajaamaga seonduvas leiaks nii mehhaanika, füüsika, energeetika ja keemia erialal lõpetanud. Arvamus, justkui meil pole vastavat kaadrit, ei vasta tõele. Üsna suures osas sarnaneb tuumajaam tavalisele elektrijaamale, koos seal töötava personaliga. Vaid reaktori tööga seonduv nõuab selle valdkonna spetsialiste. Aastaks 2020 oleks aga meil
Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas.
Aga elu on teistsugune. Meie riigis saavad emad olla poolteist aastat lapsega kodus. Kui ma räägin seda välismaal, ollakse üllatunud, et Eesti riik on nii rikas, et seda võimaldab. Vastan, et asi pole niivõrd rikkuses kui suhtumises. Meil teatakse, et esimesel ja teisel eluaastal on lapsele tähtis seotus ühe või kahe täiskasvanuga, kes on pereliikmed. Sellepärast peaks vanem vähemalt poolteist aastat kodusolemise võimalust kasutama. Mida arvate jutust, et magistritasemel lasteaiaõpetajad on ülekvalifitseeritud? Mida väiksem laps, seda kiiremini ta õpib ja seda targem peab olema õpetaja, kes arengut suunab. Alushariduse õpetajate kvalifikatsioon tõuseb järjest kogu maailmas. Arvan, et kui teised õpetajad saavad magistritaseme, siis peaksid selle saama ka alushariduse õpetajad, kuid meie majanduslik võimekus ei luba seda praegu. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis, nõutakse ka alushariduse õpetajalt magistritaset.
annaabi.ee 
