Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua
ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 6070% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia.
orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat (http://www.envir.ee). Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike elada ning mereelupaikades on ülekaalus mageveeliigid. Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös (http://www.envir.ee). 8 KUIDAS SÄÄSTA VETT? Parandage tilkuvad kraanid. Jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega - vältige jooksva vee all nõudepesu Keerake kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Käige pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett
sügavuseni. Sügisel ja talvel, vee jahtumisest põhjustatud ringlemise mõjul võivad kanduda ka sügavamatesse kihtidesse. Paljude vetikate maksimaalne arvukus langeb 5-10 m sügavusele. 1.2 Soolsus: soolsus mõjutab fütoplanktereid nii osmootse rõhu kui ka ioonide spetsiifilise toime kaudu. Soolsuse vähenemisel muutuvad ka vee tihedus ja viskoossus. Mereliigid on levinud peamiselt sügavates veekihtides, mageveeliigid ülemistes kihtides. 1.3 Temperatuur. Mõju avaldub kõige selgemini tsüanobakterite ja ränivetikate juures. Fütoplanktoni koosluse vertikaalne jaotumine on eri aastaaegadel erinev ja väljendub nii liigilises koosseisus kui ka biomassis. Talvel jää all arenevad vetikad ainult ülemises 10 m veekihis. Kevadel, ränivetikate vohamise ajal, on arvukuse maksimum 10 m sügavusel. Juunis esineb peamine hulk vetikaid 0- 20 m ulatuses
Neil muutustel võib olla oluline tagajärg Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule, mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid, vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide levikut. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, mille elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks ökosüsteemis. Suurenenud troofsuse tingimustes kaasnevad kõrge suvise veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud, kohatine (lokaalne) hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt -
rohevetikaid (üle 200 liigi) ja sinivetikaid (umbes 130 liiki).Soome lahes on mikrovetikaliike üle kahe korra rohkem kui Liivi lahes. Biomassimoodustajatena on olulised ka mõned viburvetikate ehk flagellaatide rühmad, näiteks vaguviburvetikad ehk dinoflagellaadid, neelvetikad ehk krüptofüüdid ja haptofüüdid. Vaguviburvetikad ja haptofüüdid on valdavalt riimveelised, teiste rühmade hulgas on ülekaalus mageveeliigid. Kevadel on rannikumeres ülekaalus ränivetikad ja vaguviburvetikad, suvel ja sügisel aga sinivetikad ja nanoplanktilised viburvetikad. Mõnel sügiselgi on ülekaalus ränivetikad. Eesti rannikuvete makrofüütidest on leitud 12 punavetika-, 17 pruunvetika-, 10 mändvetika- ja 27 rohevetikaliiki. Õistaimed saavad toiteaineid nii veest kui ka juurte abil põhjasetetest. Nad kasvavad ainult suure lainetuse eest kaitstud pehmepõhjalistes lahtedes ja rannakäärudes
annaabi.ee 
