kui "on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus". Siis tuleb Masing tagasi kui Messias, tulevad need, kelle sammude ees kantakse kord minu nägu läbi laotuse lehvival Laatsaruse linal. See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv eneseusk võis ulatuda luulelise suuruseluuluni: ikka veel avaldamata kogu "Saadik Magellani pilvest" oli luuletaja enda järgi saanud selle ülbe pealkirja tema kujutlusest, et ta on Magellani (Magalhaesi) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud, galaktiline misjonär. Masenduse ja jõuetu raevu hetkedel võis geniaalne Masing aga kirjutada kehvi vemmalvärsse. Neid värsse on natuke hale ja piinlik lugeda: Vihkan seda elukratti, kelleks sa mind seadsid! Jah, ma kuulnud, et saan vatti, sest mu halbust teadsid! Mõrane kell
1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994
Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati ühte ja sedasama 3,7 m läbimõõduga antenni. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud. Selliseid tsükleid tegi Magellan ajavahemikus 1990. a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98 protsenti planeedi kogupindalast ja võimaldasid uurida ajalisi muutusi (neid ei leitud). 11. oktoobril 1994 alandati Magellani orbiiti niipalju, et kaks päeva hiljem põles ta Veenuse atmosfääris ära. Arvatavasti kukkusid mõned tükid ka planeedi pinnale. Automaatjaamad MIR - oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu orbitaaljaam Moodulid: Miri tuum Kvant 1 Kristall, mida kasutatid uute materjalide loomiseks mikrogravitatsiooni tingimustes Kvant 2, mis sisaldas osa, mille kaudu kosmonaudid said väljuda avakosmosesse Sojuz TM-12, kosmoselaev Priroda, mida kasutati Maa vaatlemiseks Spektr Automaatjaamad
Testamenti. Suri Tartus Proloog Looming Maa kallim mägedest, muld pilvist vagusam, kuhu jäänd Sinu kohisevate puude kallistav rõõm? Esimene luuleraamat ,,Neemed Tee metsa hämarduv, laul linde magusam vihmade lahte" (1935) suurest veest, mille yle valgub suvipäikese lõõm? Luulekogu ,,Saadik Magellani Tohtuhkelt sammusid Sul korra sõdurid pilvest" (1959-1963) aga nyyd väsind myrgistatud õhus halatseb Üks proosateos ,,Rapanui meel vabastamine" kõik viisid synnist saati on põdurad, Paljud teosed on ilmunud enam ei suuda mõelda syda võitu tantsida keel. välismaal On ainult unenäod, hing vaevub janune tondel meis ase valitsejaks võõra hävitav sund
ja galaktikaid ning tõestas varsti, et nad paiknevad väljaspool meie Galaktikat. 1924. aastal avastas ta ühe pulseeriva heledusega tähe Andromeda udukogus. Kuna selliste tähtede heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos, sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult Magellani pilved. Universum oli aga palju suurem, kui eeldati. Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad.
(Veenuse koore) väiksemat paksust ja suurem at painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Magellani poolt tehtud fotod näitavad mitmeid huvitavaid ja unikaalseid pinnaiseärasusi, kaasa arvatud pannkoogi vulkaanid , mis paistavad olevat moodustunud väga paksu laava pursetest ja kroonid , mis näivad olevat üle magma kambrite kokku varisenud kuplid . Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega
Need hüpoteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on tänapäevalgi vähe teada. Musta augu läbilõige Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha. Must auk on raske, kuid kui raske see ikkagi on? Siiani on hinnatud nende sõna otseses mõttes ligitõmbavate kosmiliste objektide massi kaudselt. Selle järgi, kui palju säherdune nähtamatu moodustis tähe võbisema paneb. Kuid need hinnangud on üsna ligikaudsed. Nüüd on NASA teadlased mõõtnud ühe musta augu massi
Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info välja pääseb, näib olevat, et tõeline sündmuste horisont ei moodustu kunagi, moodustub ainult näiv horisont." See avaldus ei teinud aga kuulajaid palju targemaks. Tõestus musta augu olemasolust 4. jaanuaril 2010 avaldas NASA andmed, et uued tulemused NASA Chandra röntgenkiirguse observatooriumist ja Magellani teleskoopidelt näitavad, et tihe tähe jäänus tiriti tükkideks musta augu poolt, mis on 1000 korda massiivsem, kui Päike. Kui seda kinnitatakse, siis antud avastus oleks tähtis tõend musta augu olemasolust ja tähistaks esimest korda, kui inimestel on õnnestunud täheldada musta auku, mis rebib tähe tükkideks. 8 Kokkuvõte Musta augu nime all mõtlevad füüsikud sellist objekti, kust ei saa miski pageda, kuna
võrreldavad kõige suurematega nagu Hawaii vulkaanid. Missiooni lõpuks kaardistati 99% planeedi pinnast, mille resolutsioon oli kümme korda parem, kui see saadi varem Nõukogude Venera 15 ja 16 missioonidel. Kuna Magellan pidi olema odav missioon, siis peamised kosmoseaparaadi komponendid saadi varasemate lennu programmide varuosadest. Kogumaksumus missiooni umbes $ 680 miljonit ehk umbes 7829 miljonit eeki. 11. oktoobril 1994 alandati Magellani orbiiti niipalju, et kaks päeva hiljem põles ta Veenuse atmosfääris ära. Arvatavasti kukkusid mõned tükid ka planeedi pinnale. VenusExpress Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) saadetud uurimise satelliit jõudis Veenuse orbiidile 11. aplillil 2006. VenusExpressi valmimisel osalesid 25 eri asutust 14 ESA liikmesriigist. Mõõteseadmed, mis talle paigaldati, on ühed parimad, kuna MarsExpressi ja Rosetta (67P/ChuryumovGerasimenko
vastaks 24,5meetrisele teleskoobile. Sekundaarpeegel kooseb samuti seitsmest õhukesest peeglist, iga läbmõõt on 1,06 meetrit ning need paiknevad analoogselt peapeegliga. Sekundaarpeeglid täidavad ka adaptiivse optika ülesannet. Iga peegli külge on paigutatud 672 aktuaatorit., kokku 4700. Suur Magalhaesi teleskoop meenutab ka esimest mitmekordse peegliga teleskoopi. Teleskoobi asukohaks valiti Las Campanas Tsiilis kus juba paiknevad kaks Magellani teleskoopi. Tööd peaks see hakkama tegema 2017 aastal. 1.2 Euroopa eriti suur teleskoop: Suurim ja ambitsioonikaim projekt on Euroopa Eriti Suur Teleskoop. Selle eestvedaja on Euroopa Lõunaobservatoorium ning algus ulatub. 1996. Aastasse. Esimene plaan nägi ette ehitada 100meetrise peapeegliga optiline teleskoop, teisel juhul olnuks peegel 50meetrine. Euro-50 peamised väljatöötajad olid Lundi ülikooli astronoomid
annaabi.ee 
