pearahamaks- maks riigile rüütelkond- aadli omavalitsus kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel)
1. Talurahva omavalitsus: Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid: - vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2
mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle
1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt
Eestis kaotati pärisorjus 1816. aastal. Talupoegade vabastamine toimus ilma maata. Maad pidi mõisniku käest rentima ja selle eest tasuma teotööga. Talupoegadele anti perekonnanimed. 19. sajandi kespaigas algas talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahva omavalitsus oli enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47)
2. TALURAHVA OLUKORD ALATES PÄRISORJUSE KAOTAMISEST KUNI 19.SAJANDI LÕPUNI: 1. Talurahva omavalitsus: Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid: - vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2
annaabi.ee 
