rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud - Plankudest ja raamkonstruktsiooniga - Laiad küljeplangud, peatsi ja jalutsi lauad - Voodi kohale kinnitati kardinad - Teinekord ratasdega voodid TOOLID MÖÖBEL UKSED
kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati privaatsuse ja sooja tarbeks vaipade-eesriietega
kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid. Intarsia 6 Kirst Kirst oli ka renessanssis enim vajatud ja väga universaalne mööbliese seda kasutati magamisasemena, kohvrina (külgedel käetoed), laua ja raamatukapina itaalia keeles kutsutakse seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marmorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut., sajandi teisel poolel sai suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst
Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame kaas, mis võimaldas kirstu kasutada nii pingi kui ka magamisasemena. Kindlasti oli kirst ühtlasi ka kohver, mille külgedel olid sangad ja tugevuse tagamiseks raudnurgikud, mis meile tuttavad juba romaani stiilist. Sealt on pärit ka kirstupaneeli maalimine, kas kangale või nahale. Itaalias, kus kirstude maalimine oli üldlevinud, hakati XIV saj kasutama antiikse sarkofaagi tüüpi kirstu cassone`t, sellest saab hiljem ka mujal Euroopas renessansiajastu vorm. Erinevalt romaani küljeli keeratud kirstu vormist oli gootika kapp, kas kahe või neljaukseline,
Renessansiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama, kuigi kasutusele jäi ka lahtiste patjadega pehmendamine. Polstriks kasutati eriti meelsasti nn. Kuldnahka - pressitud ja polükroomitud mustriga nahka - ning sametit. Need kinnitati istme külge ümarapealiste vasknaeltega, mis samuti hakkasid esemetervikus mõjuma kaunistusena. . 3.1. Kirstud Kirst oli ka veel renessansis enim vajatud ja väga universaalne mööbliese - seda kasutati magamisasemena, kohvrina (külgedel käetoed), laua ja raamatukapina - itaalia keeles kutsutakse seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu- ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marrnorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut, sajandi teisel poolel sai aga suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst
mööbel juba külatislerilt. Lähendades uuemat talumööblit märgatavalt linnamööblile. Kõrvu sammaskirstudega läksid riidevara hoidmisel mõneks ajaks moodi neile laadilt lähedased kohvrid. Tavaliselt olid värvitud punkakaks või pruunikaks või kaunistatud mimevärvilise lillkirjaga. 19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja
Inglismaal levis nn. koerahambafriis (inglise varagootikas populaarne ornamentaalne friis, mis moodustub diagonaalselt asetatud neljalehelistest, koera purihambaid meenutavatest kujunditest). Mööblil kasutatud ornament jagunes järgmiselt: ažuurne ornament, lehtornament, lintpunutisest moodustunud ornament, linavolt-dekoor. Mööbel. Levinuim ja tuntuim mööbliese oli rikkalikult dekoreeritud ja mõnikord ka sepisrauaga tugevdatud kirst,, mida kasutati panipaigana, istme ja magamisasemena, jalgadele või soklile Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 17 tõstetuna omandas ta juba kummuti välimuse. Kapid olid kahekordsed, rikkalikult ornamenteeritud – põhjapool kasutati kaunistamiseks ažuurset ornamenti, lõunapool lamedat reljeefornamenti. Nõusid hoiti spetsiaalsetes nõudekappides, mille ülaosa moodustas lahtine vitriin taldrikute näitamiseks Küllusliku ornamendiga dekoreeritud puhvetkapid ilmusid perioodi lõpus
annaabi.ee 
