Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on
MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv ph 5,5-6,0, liivsavimullas pH 6,0-6,5, saviliivmullas pH 6,5-7,0 ja raskes savimullas pH 6,8-7,3. kergete muldade happesuse reguleerimiseks kasutatakse lubjakivijahu, rasketele muldadele lisada kustutatud lupja. SIREL EESTIS 7 Üks kaunimaid ilutaimi meie kliimatingimustes on sirel. Tänu õite mitmekesisele
Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaažkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. 18. Jääksoode kasutamise võimalused Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja
JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE.Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka.Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele.Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded:metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm.põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40..
koostis Turbaliigiks nimetatakse enam-vähem ühesuguse botaanilise koostisega turbaid, mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme taimeliigi jäänustest koosnev turvas saab oma nimetuse domineerivate taimeliigi järgi. Ülekaalus olevate jäänustega taimeliigi nimetus asetatakse turbaliigi nimetuse lõppu ja väiksema osatähtsusega fragmendi nimetus algusse. Näiteks puu-pilliroo-tarnaturbas
pidada. 9) JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40
Madalsoo, võrdluses teiste soo tüüpidega, on liigirikkam. Madalsoo võib olla, kas lage rohusoo või kaetud jändrike puudega. Tüüpiline puuliik on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest esineb madalsoos sageli näiteks pilliroogu ja tarnasid. Sammaltaimedest on levinuim turbasammal.Kuid on ka erandeid. Näiteks Emajõe - Suursoo Peipsi läänekalda lähedal esineb omapärane loodusnähtus, kus madalsooturba lasundi paksus on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi. Soo niisugune kujunemine on põhjustatud sellest, et Peipsi järve veetase on lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi.
tellimusel. Jääksoode iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereziim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata. Vastavasuunalisi uurimistöid on tehtud ja juhendmaterjale on koostatud maailmas juba mõnda aega,
ning bioloogiliste omaduste suhtes (vt punktid 6 ja 7 ja lisad), on selge, et käesoleva õppematerjali üheks eesmärgiks on hoiatada haljasalade rajajaid madalsooturvaste kasutamise eest kasvupinnasena ja kasvupinnastes ilma kompostimisprotsessi läbimata, kuna sellised pinnased kuivavad kergesti läbi, ei ole mikrobioloogiliselt aktiivsed, on ebastabiilsed (kuna puudub mineraalne komponent) ning vajuvad. Kahjuks on kompostimata madalsooturba kasutamine kasvupinnasena veel küllaltki levinud. Joonis 7 Vasakul madalsooturvas (tüüp: pilliroo-tarna), paremal rabaturvas Tuntakse ka teistsuguseid turba klassifikatsioone. Nii näiteks lähtuvad Soome praktikud turba valikul tema lagunemisastmest, mida määratakse von Post´i meetodil; meetod on kohandatud Soome oludele sobivaks. Selle klassifikatsiooni järgi toimub kuiva, aunadesse paigutatud turba lagunemisastme määramine järgnevalt:
annaabi.ee 
