Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi
freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o Vilsandi on saar Vilsandi rahvuspargis elav lind Vilsadi rahvuspargis on kõige tuntum lind harilik hahk. Tänan tähelepanu eest! Siirdesoo Megapanda456 Sisukord Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo loomastik Siirdesoo taimestik Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoo loomastik Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Metssiga on mustjas/hallikaspruunika karvastikuga, kihvade ning tundliku kärsaga metsik siga. Rebane on punakaspruun ja hallikasvalge väga levinud metsaelanik. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik.
paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis,
Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask. Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. MADAL- JA SIIRDESOOD Putukad Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised
Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest. Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast allikasoo;üleujutusala lammisoo.Liigitus: Õõtsik- luha-, allikasood, lubjarikkad - ja liubjavaesed pärismadalsood. Taimestik: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. turbasamblad, sirbikud Loomastik MADAL JA SIIRDESOOS:parm;ristämblik;rohukonn;rästik;sookurg, metskiur,tikutaja,põder Siirdesoo 12%,üleminekukooslus madalsoolt rabale,vesi suhteliselt min. ainete vaene. Mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi.Liigitus: Rohu-, päris- siirdesoo Taimestik:turbasamblad,mänd,vaevakask,tarnad,soopihl,jõhvikad Raba -31%,ümbruskonnast kõrgem ala,toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel. Liigitus: Rabametsad,Puisrabad,Lagerabad. Taimestik:sookask, mänd/paju,vaevakask/tupp-villpea,jänesevill,huulhein,rabakas/ puna-,pruun-,harilik turbasammal
Laukad, nende paiknemine. Älves. Rabade loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused
sentimeetri sügavusel. Rohurinne suhteliselt liigivaene, sageli domineerib üks liik. Levinud kogu Eestis väikestel pindadel. 4. Siirdesoorohumaad- rabataimede osatähtsus ei ületa veel 50 %. Turba tüsedus erinev, tavaliselt üle ühe meetri. Põhjavee tase kõrge 4.1. Roht-siirdesoorohumaa kkt.- tasastel või languga aladel rabade servades või halva äravooluga nõgudes. Põhjavesi kõrgel, sageli esineb pikaajaline üleujutus. Üleminekuaste madalsoolt rabale, seoses turbalasundi kasvamisega ning taimede toitumistingimuste üldise halvenemisega. Levinud kogu Eestis rabade servaaladel või madalsoode kõrgemas keskosas. 4.2. Päris-siirdesoorohumaa kkt.- sügava turbalasundiga (2-3 meetrit) ülekaalus turba- sambla turvas. Tüüpiline jõhvika kasvuala. 5. Nõlvarohumaade klass- levinud Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kus kallak on üle 5o. 5.1. Erodeeritud rohumaa kkt.- nõlvade ülemistel, kuivematel osadel
- ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest -pealt -kestev veerohkus Soode tüübid Eestis: madalsoo – siirdesoo – raba Madalsoo Raba e. kõrgsoo -üleminekukooslus -57% -31% madalsoolt rabale -madalamatel aladel -ümbruskonnast kõrgem ala -vesi suhteliselt -toitub mineraaliderikkast -toitub mineraalidevaesest mineraalainete vaene veest veest (sademed) -mätastel raba moodi, Madalsoo võib olla tingitud: -kujuneb turba kuhjumisel mätaste vahel madalsoo vesi voolab lohku kokku moodi allikast – allikasoo Siirdesoo
annaabi.ee 
