J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.) Kummal poolkeral on ookeanivesi külmem? Põhjenda. (2p) Ookeanivesi on külmem põhjapoolkeral kuna lõunapoolkeral on soojasi hoovuseid rohkem. 13.) Kuhu ja miks kujunevad jõgede deltaalad? Improviseeri joonis. (3p) Jõgedes sisalduvat orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali kannab vesi pidevalt mere suunas ning see sadestub madalikele, läbi mille vesi pikkamööda oma teekonna viimasel lõigul voolab. Paljudesse kohtadesse tekib sel moel delta, mis tähendab, et merre suubuv jõgi jaguneb mitmeks kitsaks haruks. Euroopa jõgede kallastel põhjustavad need setted viljakate alade ning eriliste madalike tekke suudmealadele, millele omakorda avaldavad mõju ka mere tõusud ja mõõnad. Niisuguse jõesuudme maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse
tingitud liigkorge produktsioon, mis voib pohjustada uhtede kuljest murdunud jaapangad ehk jaamaed). Laanemere jaa esineb liikide vohamist koosluste liigilise vaesustumise taustal ja kinnis-ja triivjaana. Vastavalt nimele on kinnisjaa paigalpusiv jaa, hapnikupuudust orgaanilise aine lagunemisel pohjalahedastes mis on kinnitunud saarte voi karide kulge, madalikele. Kinnisjaa kihtides; Kahjulike ainete akumuleerumine organismides, nii moodustub jaatalve varases staadiumis ja pusib paigal kuni elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes; Intensiivne sulamiseni. Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: ·Tuul; laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest
tõlgitud teksti emakeelde kuna põhjalikuma ülevaate suutsid anda inglise keelsed teavefaktid ajalooraamatust, kasutades töö käigus entsüklopeediat. 2 Niagara jõgi Paljud jõed saavad alguse mägedest, paljud aga allikatest. Jõe ülemjooksul on madalas kiirevoolulises ojakeses palju hapnikku, kuid vähe taimset toitu loomadele. Kui oja jõuab madalikele ja muutub jõeks, saavad taimed asuda kasvama üha suureneval setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest
kasvatamiseks tagas sobiva temperatuuri. Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest. Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine põlluks nõudis väga ränka tööd. Osa maast kannatas liigniiskuse all, mida põhjustasid jõgede üleujutused. Üleujutused kandsid jõgedeäärsetele madalikele viljakat muda, mis oleks hästi sobinud viljakasvatamiseks. Liigniiskuse tõttu oli see aga võimatu. Et mitte sõltuda sel moel loodusest, mõtles keegi inimestest välja kunstliku niisutuse süsteemi, mille abil oli võimalik soistelt aladelt liigset vett ära juhtida, kuivuse all kannatavaid maid aga niisutada. Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks. Linnade tekkimine.
vanust jääd. Jää murdub ja merre jäävad ujuma 200m kõrgused jäämäed, mis on lamedapinnalised jääplaadid 90% jääb vee alla. Maad ümbritseb ajujää vöö, mis kasvab põhja poole 4km päevas. See on paar meetrit paks ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a. Antarktikas elab rohkem kui 40 liiki linde, kuid vähesed neist pesitsevad Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja )
Olulise magevee sissevooluga poolsuletud lahtedes, nagu Neeva suudmega Soome laht ja Daugava suudmega Liivi laht, on soolsus veelgi madalam. Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C …-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Vastavalt nimele on kinnisjää paigal püsiv jää, mis on kinnitunud saarte või karide külge, madalikele. Seda on rannikul ja saarestikus, kus vee sügavus on alla 15 m. Kinnisjää moodustub jäätalve varases staadiumis ja püsib paigal kuni sulamiseni. talveks loetakse aega, mil Läänemerel esineb jääd. Läänemere jäätumine algab novembris Botnia lahe põhjaosast ja Soome lahe põhjasoppidest. Seejärel jäätuvad Merekurk, kogu Botnia lahe põhjaosa. Keskmistel talvedel jäätub kogu Selkämeri, Saaristomeri, Soome laht ja osa Ava-Läänemere põhjapiirkondadest
igal aastal laevaomanikele tohutuid kahjumeid. Sageli kaasneb madalikulejooksuga loodusreostus, mille tekitatud kahju kohalikule loodusele võib olla korvamatu. Madalikulejooksu põhjusteks on: 90% - laevajuhtide süü (viga), 4,5% - erakorralised ja stiihilised loodusnähtused, 3% - senitundmatu madaliku ilmnemine, 1,5% - mereteede navigatsioonivahendite puudulikkus, 1% - peamasina või rooli rikked. a) Laevajuhtide tüüpilisteks madalikele viivateks vigadeks on: - lootsiraamatute ja kohalike reeglite eiramine, - orienteerumine ainult ujuva navigatsioonimärgistuse järgi, - laeva liikumise mitterahuldav kontroll lahknemisel teiste laevadega, - vead pööretel ja manööverdamisel, - navigatsioonivead (seal hulgas eksimine orientiiridega), - korrigeerimata kaardid, - hea merepraktika eiramine vähetuntud regioonides.
Vaba konkurents on 1) erapooletu; 2) anonüümne; 3) armutult ehk valikuta kõikehõlmav hinnanguandja. Kuid teisest küljest ei tohi märkimata jätta ka vaba konkurentsi teatavaid puudusi. Vaba konkurents on 1) inertne; 2) lühinägelik; 3) sotsiaalselt disharmooniline. Just neist puudustest tulenevate ohtude eest hoiataski Adam Smith inimkonda. Tema sõnul tulevat karta 1) anarhiat; 2) umbejooksmisi, st majanduslaevade madalikele kinnijäämist või karile- jooksmist; 3) kriise; 4) konflikte jm. Praktika on näidanud seda, et nii arengumaades kui ka normaalselt funktsioneeriva turu- majanduse poole pürgivates Kesk- ja Ida-Euroopa (siirde)majandustes ei viidanud kaugeltki mitte kõik tõsiasjad sellele, et liigutakse just nähtamatu käe mudeli suunas. Majandusteadlased Frye ja Shleifer eristavad lisaks klassikalisele nähtamatu käe (invisible hand) mudelile veel
annaabi.ee 
