Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist Suurimad tekstiilitoodete eksportijad:Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, USA Suurim hõive rõivatööstuses Hiinas(1,6 mln töötajat) Loodud on erinevad turukaitsemeetmed Suureks probleemiks on ``musta tööjõu``kasutamine Tekstiilitoodete eksport maailmas
Indoneesia, Tai, Filipiinid, Lõuna-Korea, Hongkong (ehk uustööstusmaad). Arengumaade endi siseturg on suur, aga väikese ostuvõimega tootmine orienteeritud ekspordile ja allhangetele. Kergetööstustoodangu turustamine olulisemad tekstiilikorporatsioonid on nt Burlington Mills(USA), Toray(Jaapan), Coats Viyella(UK). Tekstiilifirmad järgivad ühte kolmest põhistrateegiast: 1)toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies henna võimalikult alla 2)hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides 3)toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang müüakse kõrge hinnaga.
üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele. Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopiski vähemaks. Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaesete osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud. 3
kudumistööstuses ilma süstikuta ketrusmasinad), kaasaegse infotehnoloogia kasutamine lõigete konstrueerimisel, paigutamisel ja detailide lõikamisel, IT kasutamine logistika korraldamisel, tootmise ja kaubandusüksuste ühendamine arvuti abil ühtsesse süsteemi. 19.Milliseid on põhistrateegiaid, millest ühte tekstiilifirmad järgivad? a) toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla b) hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides c) toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang müüakse kõrge hinnaga.
odav rajada. Tootmise lihtsuse ja väikese kapitalimahutuse tõttu kasutatakse arenenud maade rõivatööstuses märkimisväärselt enam ebaseaduslikku tööjõudu. Tehnoloogilised uuendused tekstiili ja rõivatööstuses on suunatud tootmisprotsessi lühendamisele ja käsitsitöö asendamisele automaatliinidega. Tekstiilifirmad järgivad ühte kolmest põhistrateegiast: toota standartseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla; hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides; toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang müüakse kõrge hinnaga.
Rõivatööstus veel enam hajutatud, praegused suurtootjad on arengumaad. Tehnoloogilise uuendused on suunatud tootmisprotsessi lühendamisele ja käsitöö asendamisele automaatliinidega. Tekstiili ja rõivatööstuses on ülekaalus suurettevõtted Tekstiilifirmad järgivad ühte kolmest põhistrateegiast: Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikut alla. Hankida suuri turge kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele, toodang müüakse kõtrge hinnaga.
Roosalu) – selgitage, mida tähendavad mõisted ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? On inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Neid On inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Neid nimetataksegi palgavaesteks. Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast nimetataksegi palgavaesteks. Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks
Lisaks majanduslikele õigustele on kodanikul ka selged sotsiaalsed ja poliitilised õigused. Kui siiski firma analoogiat kasutada, on kodanik riigi kui firma jaoks klient ja aktsionär ühes isikus. Kahjumiga töötava ettevõtte saab likvideerida. Avaliku teenuse osutamist aga üldjuhul lõpe- tada ei saa. Nii nagu perekonnas ei “vallandata” halvasti õppivat last. Nii nagu enamik naisi ei jäta siiski maha oma madalapalgalist meest. Näiteks on Tallinnas lisaks Eesti Postile ka mitmed erafirmad huvitatud postiteenuste osutamisest. Ilmselt on selline äri Tallinnas tulus riigiasutuste, ettevõtete ja elanike suhteliselt kõrge kontsentratsiooni tõttu ning suuremast sissetulekust ja kõrgemast haridustasemest tingitud arvukamast ajalehtede-ajakirjade tellimisest. Hõredasti asustatud ja vaestes maapiirkondades ei soovi