Arheoloogiliste leidude põhjal võib aga oletada, et Rootsi ja Soome asustati skandinaavlaste poolt hiljem kui Taani piirkond.16 Kindlamalt võib väita, et Islandi asustasid skandinaavalased viikingiperioodi algusperioodil, kui sinna tulid elama skandinaavlased Kesk-Norra lääneranniku alalt mis tähendab ühtlasi, et Islandil levis vaid üks norra keele murre.17 Olulisemaks perioodiks skandinaavlaste kujunemisel peaksin aga aastatuhandeid 7000-3000 e.Kr. mil mindi küttimiselt üle maaviljelusele, sest teadaolevalt just maaviljelusega saabusid germaani hõimud Skandinaaviasse ja kujunesid nüüdisskandinaavlased ,,indoeurooplaste hõimud liikusid tänapäeva Taani, Rootsi, Norra aladele umbes 3. aastatuhandel". 18 Germaania keel sai domineerivaks Lõuna- Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal pühkides minema vanemad sealsed keeled. Lõuna-Skandinaavia koha nimed on nt enamjaolt kõik germaani pärased, ja
venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele) · Teine oletus, et kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks peredeks · Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad mitmesugused matmiskombed · Kalmistu tajati asulatest väljapoole(küngastele) · Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad
v.a Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia Ida-Euroopa (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova) 9. Teraviljakasvatus (peamised kultuurid, päritolu ja kasvatuspiirkonnad) Hankiv majandus: Põllumajandus, kalandus, metsandus Põllumajanduse osatähtsuse muutumune ajas: •1950 – 15,4% •1980 – 9,1% •1990 – 9,4% •2003 – 7,7% •2012 – 6% Põllumajanduse areng: Esimene agraarrevolutsioon: Inimese paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine (masinad, väetised, taimekaitsevahendid). Põllumajanduse industrialiseerimine (19 saj lõpp).
Majade vahel väikesed hoovid, kus valmistati toitu (koldeasemed). Surnuid maeti elamute alla. Rohkesti saviskulptuure. Maaviljeluse ja karjakasvatuse levimine Mesopotaamia tasandikul Varasem viljelusmajanduse areng toimus mäestikes Eufrati ja Tigrise ülemjooksul. Siit liikus see alamjooksule. Zagrose eelmäestiku rahvastik kasvas, osa inimestest siirdus madalamatele aladele. Algselt sesoonsetesse asulatesse jäädi elama aastaringselt. Siingi suurem osa maaviljelusele, õpiti kasutama kunstlikku niisutust. Vanimaks muistiseks Mesopotaamia tasandikul on tell Hassunah. Selle järgi nimetatakse ka piirkonna vanimat keraamikaga kultuuri (u 60005250 eKr). Seal nii asula kui kalmistu. Asulas oli tempel, matustes palju keraamikat, savikujukesi. Nelinurksetes majades palju tube. Kaks suuremat kultuuriareaali: Halafi kultuur ja Samarra kultuur. Halafi kultuur (u 55004500 eKr) Põhja-Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise ülemjooksul,
Tisleritehnika levikuga hakati kasutama spetsiaalhöövleid, saage jm. Tisleritelt hakati üha enam tellima elamusisustust, puusärke, vokke, linamasinaid ning taluelamute uksi ja aknaid. 19. sajand oli õitsenguaeg juba 17. sajandil tekkinud kodutöönduskeskustele Avinurmes, Hiiumaal ja Haanjas. Sepatöö Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Metallist (pronksist) tööriistade valmistamine on seotud üleminekuga maaviljelusele ja karjakasvatusele. Eesti vanemad sepiseleiud (käevõrud, kirved jm.) pärinevad varasest rauaajast (6. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.) Raud oli metall, mida leidus Eestiski. Tallinna ümbrusest ja Kirde-Eestist ning mõnelt poolt mujalt on leitud järve- ja soomaagi töötlemise jälgi. Suurelt jaolt on aga toormaterjal Eestisse siiski sisse toodud. Vanemal rauaajal (1.-5. saj.) muutus raud peamiseks metalliks. Sõna 'sepp' tähistas erioskusega meistri
Miks jaotusid rikkus ja võim erinevate regioonide vahel just nii, aga mitte mõnel teisel viisil? Miks ei saanud indiaanlased, aafriklased või Austraalia aborigeenid domineerivateks ning ei tapnud, orjastanud ning hävitanud Euroopa ja Aasia rahvaid? Samal ajal kui Austraalia aborigeenid ning paljud Ameerika ja Aafrika põliselanikud jäidki küttideks ja korilasteks, läks enamik Euraasia ja Sahara-taguse Aafrika rahvaid järk-järgult üle maaviljelusele, koduloomade pidamisele ja metallide töötlemisele ning arendas välja keeruka poliitilise struktuuri. Euraasia erinevais osades ja ühes Ameerika piirkonnas tekkis üksteisest sõltumatult kiri. Reeglina tehti kõik nimetatud uuendused Euraasias varem kui kusagil mujal. Miks siis ikkagi arenes inimühiskond erinevatel mandritel ja erinevates regioonides nii erineva kiirusega? Miks ühed rahvad said domineerivateks ja teised jäid mahajäänuteks? 46
annaabi.ee 
