Kammkeraamika kultuuri ajast on Eesti soodest võetud turbaproove , leitud kultuurtaimede õietolmu. Siin on tuntud kaer ja oder · Nöörkeraamika kultuur. Varasemad nimetudes venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur. Jõudis u 3000 ekr. Ilusad lihvitud kivikirved, millel on olemas silmaaugud. Meenutavad paati.Arvatavasti oli tegemist sõjakirvega. Sõjakas rahvasm levinud kuskilt kesk euroopa aladelt. Arvatavasti seotud maaviljeluse levikuga. Maaviljelejad ja karjakasvatajad. Üksikpere kultuur. Savinõusid ilustati nööri abil. Matustel surnud konksus. Võibolla olid nad surres loomanahkadesse mässitud või kinni seotud. Kui enne surnud maeti asulasse, siis nüüd hakati surnuid kartma ja maeti kalmistule. IX 20saj 20-30 a hakkasid keeleteadlased , arheoloogid ja antropoloogid koostööd tegema ning hakati rahvaste päritolu määrama, kus nad on tulnud ja millal ta on selllele territooriumile saabunud. Eestlaste
elanikearvu ja asustustiheduse tõi kaasa ka vajaduse järjest suuremate toidutagavarade järele. Algne, üht viljaliiki tarvitav ühiskond on väga haavatav. Saak ikaldub, loomi tabavad haigused inimeste olukord keeruline. Viljelusmajandus üksnes paikse asustuse korral. Toidu tootmisega seotud inimeste suhetes teda ümbritseva keskkonnaga toimub kardinaalne muutus. Varem inimesed üksnes kohanesid nende tingimustega, milles nad elasid, ise keskkonda ei muutnud; maaviljelejad hakkavad keskkonda muutma (metsade raie, pinnase ette valmistamine). Tule kasutamine maastik muutus. Loodi uus keskkond. Viljelusmajanduse teke millal?, kuidas?, miks? Maaviljeluse algus rida suuri erinevusi inimühiskonnas. Algne maaviljelus palju töömahukam kui jahipidamine ja korilus. Põllumajandusel mõju loodusele, tehnikale, ühiskonnale. Seda muutust nim mõnikord neoliitiliseks revolutsiooniks. Termin
Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV.
Põdrakasvatajad - normandid Tegevusvalkondade kujunemine, vaimude isand/emand, kombineeritud majandus perekondlikud kultused, ilmastikujumalused, pühakohad Aletajad ja karjakasvatajad Looduselemendid, teadja/ravitseja, paigahaldjad esivanematega seotud kultuskohad Lõunapoolsemad maaviljelejad Dualistlikud kontseptsioonid, taevaisa ja maaema, viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV.
teistes paikades oleks vaja selliseid alasid regulaarselt niita bioloogilise mitmekesisuse suurendamise nimel ka edaspidi. METSA KAITSEFUNKTSIOONID Metsa ökoloogilised kaitsefunktsioonid ajaloo erinevatel etappidel Muinasajal võis inimene Eesti aladel võrdlemisi ulatuslikult keskkonda kahjustada metsatulekahjusid põhjustades. Kuid üldiselt oli tema mõju keskkonnale peaaegu olematu. Seoses maaviljelusega algas ulatuslik metsade raie ja aletamine. Vanimad jäljed sellest, kuidas algelised maaviljelejad metsa ökoloogilisi kaitsefunktsioone eirates põhjustasid kasutamiskõlbmatute jäätmaade teket, pärinevad meie ajaarvamise algusest, ligi 2000 aastat tagasi. Näiteks on ajaloolaste hinnangul üks selline piirkond Saaremaal, Odalätsi-Kuremetsa ümbruses. Tol ajal raiuti siin põldude laiendamiseks mereäärsed metsad. Tugevad rannikutuuled tekitasid ulatusliku deflatsiooni ning tarbemaad mattusid liiva alla. Püsiasustus katkes ning külad jäeti maha
Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad. Arheoloogiliste kultuuride juures tuleb arvestada kohalikku keskkonda, millest töö - ja tarberiistu valmistati. Arheoloogid nim varasemat teooriat kolme rändamise teooriaks (kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika) ja uut teooriat ühe rändamise teooriaks. Maaviljelus hakkas Euroopas levima 7000 eKr. On välja pakutud, et esimesed maaviljelejad olid sisserändajad (Türgist ja Lähis - Idast), neid on peetud indo - euroopa rahvasteks. Üleminek viljelusmajanduselt oli suureks revolutsiooniks ja mõjutas elu väga palju. Toimus väga suur rahvastiku kasv. Maaharijaid tuli järjest juurde. Taheti olla nende sarnased ja taheti kõnelda ka seda keelt, mida nemad rääkisid. 2010. a uurimus näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja
Mõnedes kütusevaestes regioonides on kodustatud taimetoiduliste imetajate sõnnikut tarvitatud ka kütusena. Taimede kultuuristamise ja loomade kodustamise tulemusel suurenes toiduainete tootmine ja seetõttu ka rahvaarv. Kaudsem põhjus rahvaarvu kasvuks oli maaharimisega (ja mingil määral ka karjakasvatusega) kaasnev paikne eluviis. Küttide-korilaste ühiskonnad liikusid toidu otsinguil ühest kohast teise, kuid maaviljelejad pidid jääma oma põldude ja viljapuuaedade juurde. Ühest laagripaigast teise liikuv kütist-korilasest ema jaksab koos oma vähese varaga kaasas kanda ainult ühte last. Ta ei või järgmist last sünnitada enne, kui eelmine suudab hõimuga sammu pidades kõndida. Tavaliselt sünnivad rändeluviisiga küttide-korilaste lapsed umbes nelja-aastase vahega. Seevastu paikse eluviisiga inimesed,
annaabi.ee 
