Tarastamine sai alguse 15. saj Inglismaal ja kestis 19. sajandi keskpaigani. Inglismaal oli tarastamine suuresti vabatahtlik protsess, toimudes kokkuleppe tulemusena. Põhjus, miks kogu protsess venis seisnes selles, et raske oli jõuda kokkuleppele. Suurmaaomanikul tuli kokkulepe saada iga maaomanikuga. Töötati välja kompensatsioonisüsteem, et väikeomanikud loobuksid kasutult seisvatest maatükkidest. 1851. aastaks oli 1/3 Inglismaa haritavast maast jaotatud maavaldusteks, mille suurus oli vähemalt 300 aakrit 1a = 4048 m2 (www.hot.ee) Maaomanikud otsustasid, et maid saaks tarastatuna märksa efektiivsemalt kasutada. Põldude ümber istutati hekid ja ehitati aiad ning loodi väiksemaid põldusid. Inglise parlamendis ajavahemikus 1759- 1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad. . (www.miksike.ee)
Teenindussektor suureneb tänu , Töötati välja kompensatsioonisüsteem, et väikeomanikud sellele, et põllumajandus- ja tööstustoodang on muutunud . loobuksid kasutult seisvatest maatükkidest. 1851. aastaks oli 1/3 kättesaadavamaks -> elatustase on tõusnud -> selline olukord , Inglismaa haritavast maast jaotatud maavaldusteks, mille suurus nõuab ka teenindust ja kaubandust. , Tööstuspöörde (tinglik) definitsioon: tööstusrevolutsioon toimub, oli vähemalt 300 aakrit 1a = 4048 m2
Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas)
(Varem ei olnud vara) c. Seaduslik Ühiskond: · I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. · II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. · III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. d. Naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. e. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c
vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel). Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu liikmete ülesandeks. (benediktlased seevastu ei rakendanud oma munki, vaid võtd tööle teenijad ja sõltlasi ning kasutasid feodaalrendist).Tegelesid põlluharimise, lambakasvatamise, viinamarjakasvatusega jne.
Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara) Seaduslik Ühiskond: I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased.
Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara) Seaduslik Ühiskond: I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased.
Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara) Seaduslik Ühiskond: I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus – kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus – riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid – normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast – ungarlased.
annaabi.ee 
