VanaLiivimaa sise ja v2lissuhted 10/12/2008 19:17:00 Jyri66 ylest6us muutis paljuski VL poliitilist kaarti. Taani myys 1346 Eestimaa 19000 h6bemarga eest Saksa ordule ning j2rgmine aastal andis k6rgmeister selle valitseda Liivi ordumeistrile. Suurimaks maavaldajaks Eestis saigi Liivi ordu. XIV saj. teisel poolel langesid VL piiskopkonnad Liivi ordu s6ltuvusse, iseseisvuse s2ilitas vaid Tartu piiskopkond. Saj. l6pus asuski orduvastase liikumise eesotsa Dietrich Damerow (Preisimaalt p2rit, Pariisi ylikoolis 6ppinud) (Tartu piiskop). Tema laialdased sidemed Euroopas aitasid leida kyllaltki suurt v2lisabi. 1396 a. s6jak2igul ryystati Tartu piiskopkonna maa, vallutati linnused va. Toomem2e linnus Tartus.
kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada
abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4. Väidetavasti 3000 eestlast surma sai. Neli päeva hiljem,täpselt kokkulepitud päeval, sabusid esimesed abivaed Soomest, kuid pidid pettunult tagasi purjetama.’ 5. Alles selle alistumisuga võib muiste vabadusvõitluse lõppenuks lugeda Vana-Liivimaa poliitiline korraldus. 1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks
Ravenna. Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus. 1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants) LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. Mida on tänapäeva tsivilisatsioon üle võtnud antiikajast ja mida mitte? On võtnud: 1)ristiusk 2)teater 3)olümpamängud 4)demokraatia 5)mõistusel põhinev maailmaseletus Mida ei ole võetud:
· rootslased rändasid Eesti rannikualadele ja said maa enda vabaks mandiks osta. · püsiv vene asustus tekkis Peipsi põhjarannikule. · saksalsed elasid linnades. · mingil määral oli ka orje ehk trääle (võlgnikud ja sõjavangid). 16. sajandil oli Eestis elanike arv tõusnud 300 000. Oli agraarühiskond (ligikaudu 94% rahvastikust olid talupojad). Eestlaste vaimuelu Vana-Liivimaa siseolukord 1347. sai Eestimaa suurimaks maavaldajaks Liivi ordu. Piiskopid ei tahtnud ordu juhtpositsiooniga leppida.Väitsid, et ordumeister on küll maa kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele. Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14
Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et nendega pidid arvestama ka keisrid. Kuna kiriku hoole all oli vaestehoolekanne, arstiabi, haridus ja nüüd ka kohtumõistmine, hakkas kirik järk-järgult üle võtma riigi ülesandeid. Constantinuse lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. Hiljem kuulutati Constantinus kiriku poolt pühakuks. Apostel Paulus ja ristiusk
Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada
ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 9
ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon – kirik (kr k kyriake – Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos – üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG
usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine). Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
annaabi.ee 
