ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava
ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava
Plaaniliseks I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse? Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Mõõdistamisvõrgu punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Tähtsamatel töödel betoneeritakse armatuurvaiad maapinda. Mõõdistamisvõrgu punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Koordinaatide (X ja Y koordinaat) saamiseks tuleb mõõta käigu punktide vahel horisontaalnurgad ja joonepikkused. Kõrguse koordinaat (H-koordinaat) saadakse nivelleerimise teel. Mõõdistamisvõrgu loomisel toetutakse võimalusel riigi geodeetilise võrgu punktidele. Mõõdistamisvõrkudena on kasutusel:
vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,81,2 km
ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 57.Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine. Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,81,2 km.
seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 57. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine. Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,81,2 km
nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,81,2 km.
3.4. Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamine ja mõõtmine Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamispõhise rajamiseks tuleb luua maastikul mõõdistamise alusvõrk, millede punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X,Y) ja kõrgus (H). Alusvõrgu punktide asukoht selgitatakse olemasoleval suuremõõtkavalisel topograafilisel plaanil ja täpsustatakse maastiku ülevaatause käigus. Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega. Järjestikuste punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügoni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistavatele situatsioonipunktidele. Käigu joonte pikkuse peaksid jääma vahemikku 20-350m. Punktdevahelised horisontaalnurgad tuleb mõõta 1´ täpsuasega, joonepikkused suhtelise veaga alla 1:2000 (ainult õppeotstarbel, oleneb töö tähtsusest ja jääb enamasti vahemikku 1:10 000 kuni 1:
annaabi.ee 
