välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk).Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia, mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet). Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Tehnoloogia Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Pideva joaga trükisüsteemid Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement
peal on väikesed nõelakesed. Paberi ja printimispea vahel on värviga immutatud riidest riba. Kui tuleb printimistöö, siis nõelakesed liigutatakse maatriksis kas ülessepoole, et nad ei puudutaks riiet ja selle taga olevat paberit, või asetatakse nad allapoole, misjuhul antud nõelad tekitavad punktid paberile. Printimise käigus pressitakse füüsiliselt nõeltega riide peale, mis jätab omakorda täpid vastavatesse asukohtadesse paberil. Maatriksprintereid saab jagada omakorda kaheks. Jadamaatriksprinterid kasutavad horisontaalselt liikuvat printimispead. Korraga saab printida ühe rea ning ühe sümboli jaoks on maksimaalselt eraldatud 48 nõelakest. Ridamaatriksprinter kasutab aga paigalseisvat printimispead, mis on peaaegu sama suur, kui paber. Jadameetodi puhul on võimalik saavutada kiirus kuni 550 cps (Characters per second – Sümbolit sekundis). Ridamaatriksprinteri kiirus võib olla aga
kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk). Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia, mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet). Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Värv Jugatrüki värvidele esitatakse väga täpsed ja keerulised nõuded. Seni pole suudetud luua värve, mis vastaks kõigile neile nõuetele. Sellisteks põhinõueteks on: * Värvid ei tohu valguse käes pleekida * Väärid peavad kergelt voolama läbi peenikeste kapillaaride * Värvi vedelik peab keema ja kondenseeruma ilma oma omadusi kaotamata
Printer Nii nagu arvuti valik, sõltub ka printeri valik sellest, milliseks tööks teda kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel: · maatriksprinterid, · tindiprinterid, · laserprinterid, · termoprinterid. Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii must-valgeid kui värvilisi tindiprintereid. Ei soovitata kasutada selliste dokumentide trükkimiseks, mida tuleb pikka aega säilitada. Värvid luituvad valguse käes, märjaks saades võib tekst laiali valguda. Laserprinterid trükikvaliteedi poolest parimad. Kui soovite kasutada suurt hulka erinevaid trükikirju ja printida pilte, tuleks arvestada, et printeril oleks
ühendamiseks suhteliselt harva ja tema installeerimine nõuab hulga parameetrite täpset paikapanekut. Mõnedes printerites kasutatakse selle asemel jadaliidest RS-422, mida iseloomustab töövõimelisus palju pikema ühendusliiniga. Peamiselt kantavates ja kõrgklassi printerites on viimasel ajal kasutusele võetud ka infrapunaliides, mis võimaldab tööd ilma ühenduskaablit kasutamata. Põhiliseks printeriliigeseks on siiski kujunenud Certonics, mille nimi pärineb kunagi maatriksprintereid valmistanud firmalt, kus töötati välja praeguse röpliidese eelkäija. Certonics-liides on arvuti poolel 25-, printeri poolel 36-viiguline. MÕÕTMED Printeri mõõtmed ei kuulu samuti tema põhinäitajate hulka, kuid mõnel juhul võivad osutuda üsnagi oluliseks. Mitmed uuemad personaalprinterid on konstrueeritud selliselt, et nende aluse poolt hõivatud pindala on minimaalne - ligilähedane populaarse leheformaadi A4 mõõtmetele.
Ja see raskendab dokumentide võltsimist ja võimaldab teha kopeerpaberi abil koopiaid. Maatriksprinter teeb töötamisel hirmsat müra, aga see on ainus printer, mis on võimeline tegema korraga 34 koopiat (raamatupidamisdokumendid, tollideklaratsioonid...). Lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimiseks sobib maatriksprinter. Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9nõelaseid ja 24nõelaseid maatriksprintereid. Maatriksprinter e. Nõelprinter. Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Maatriksprinter on hetkel üks vanemaid säilinud printimistehnoloogiaid. Printeri tööpõhimõte on väga lihtne väikeste
annaabi.ee 
