Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa
seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam- vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Tänan tähelepanu eest ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt
kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn,
moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Neli väiksemat siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikesesüsteemi suurim ,,rike" on Maa ja Jupiteri vahel, kus korrlikku planeeti polegi tekkinud on vaid suhteliselt väike Marss ning palju asteroide. 11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, ammooniaak ja metaan. Neid nimetatakse tihti eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4.568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased".
annaabi.ee 
