II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid
22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile.
22) Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega. 23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile.
21. Horisontaalide mõiste ning erinevad kujutamis viisid plaanil. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. Joontega, värviliselt, kriipustades 22. Leppemärkide mõiste ning nende kujutamise põhimõte plaanil. Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsiooni asukohta. Situatsiooniks nimetatakse kõiki maastiku elemente (teed, hooned, rajatised, jõed, trassid, kõlvikud, reljeef, haljastus jne). 23. Nimeta maa-ala plaani koostamise etapid ning kirjelda igat etappi lühidalt. Plaani koostamise etapid: 1) Ettevalmistustööd Tellijalt lähteülesande saamine Asukoha määramine Polügonomeetriapunktide asukoha kindlaks tegemine Mõõdistamis metoodika valimine
suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure. Topograafiline - koos reljeefiga Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid) 1. Geodeetilised koordinaadid (geograafilised) Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L 0° meridiaan - Greenwichi meridiaan Laiuskraadi max väärtus B 90° Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised)
sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. o Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis Vahendid: Rulett/mõõdulint Millal kasutada: Üksikuid, orientiiri tähtsusega maastikuobjekte ja situatsiooni elemente, mille kauguste määramine on võimatu või ebaotstarbekohane, võib mõõdistada nurklõigetega kolmest tuntud koordinaatidega punktist. Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1' täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10......150° piires
otspunktidesse ja kolmas joone sihile. Mõõtmisel osaleb kaks mõõtjat. Üks märgib neljanda tähisega ristjoone lõpu, teine fikseerib ekri abil ristjoone alguse ning kirjutab mõõtmistulemused abtissile. Vajadusel mõõdetakse eklimeetriga joonte kaldenurgad. Bipolaarkoordinaatide ehk lõigete viis Vahendid: Rulett/mõõdulint Millal kasutada: Üksikuid, orientiiri tähtsusega maastikuobjekte ja situatsiooni elemente, mille kauguste määramine on võimatu või ebaotstarbekohane, võib mõõdistada nurklõigetega kolmest tuntud koordinaatidega punktist. Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1’ täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10……150˚ piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge
Must manner (Aafrika). Terminnimede puhul tekib küsimus, kas tegu on nime või mittenimega. Kui ütlen „lähen linna“, siis viitan nimeobjektile ja pärisnimele, sest mõeldakse konkreetset linna. Näiteks Doonau jõgi algupäraselt sai nime osseedikeelse sõna „don“ järgi, mis tähendab jõge. Nimede tunnused Nimed hingestavad objekte. Nimi väljendab inimese tähelepanu. Kui maastikuobjekte vaadelda, on mõnel kohal nimi ja mõnel mitte, saame teada, mis on olnud inimeste jaoks oluline ja mis mitte. Nimedega koos ei kasutata artikleid, nt the Glasgow. Samas lisatakse inglise keeles jõgedele the-artikkel. Nimede kirjaviis on tinglik, st võib esineda kirjaviisi, mis tavakeeles pole omane, nt perekonnanimed Põdder või Leppik. Sellest tulenevalt peame nimesid üksnes nimedeks, mitte üldkeelesõnadeks.
joonis 38) valitud maastikuobjekti modifitseerimi- seks (tulemus salvestatakse käsunupu Save... abil). Käsunupu New... abil saab luua uue maastikuobjekti (dia- loogalamaken on sarnane eelmisele, Joonis 38. kuid failinimede redaktoriboksid on tühjad). Need redaktoriboksid saab täita käsunuppude Find File... (kujutisefaili otsimiseks) ja Find File... (läbipaistmatuse faili otsimiseks) abil. Arvukalt on maastikuobjekte paketi AutoCAD alamkataloogis Textures (graafikafailid laien- diga .tga). Redaktoriboksi Name: kantakse maastikuelemendi uus nimi. Käsunupp Delete... (vt. joonis 37) võimaldab maastikuelemente jooksvast kataloogist kustutada. Käsu RENDER poolt jooksvalt kasutatavate parameetrite väärtused annab teada käsk STATS. Tulemusena ilmutatakse sellekohane dialoogaken, kus parameetrite väärtusi saab küll jälgida, kuid mitte muuta. Parameetriteks on: pilditöötleja tüüp, stseeni nimetus,
Liikumise marsruut valitakse kaardi sas. järgi, arvestades ettevalmistust, olu- korda ja maastikku. Eelistada tuleks Orienteerumine pimedas objekte (nt kõvakattega teid), mida Öösel on nähtavus piiratud valgusvihu mööda jõuab kiiresti edasi. ulatusega, mida annab lamp. Pimedas Väga tähtis on, et teekonna valikul ar- on raske näha päeval kergesti eristata- vestataks võimalike ettetulevate takis- vaid maastikuobjekte ja nende detai- tustega. Aastaaegadest sõltuvalt võib le (radu, elektriliine, ohtlikke lõike). mõni suvel raskesti läbitav objekt olla Vähese valguse tõttu on raske kaarti 135 Topograafia lugeda, edasi liikuda ning maastikust netilisteks asimuutideks. Teekonna tervikpilti luua. käänakud plaanitakse niisugustes-
annaabi.ee 
