Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6
ruudus. (Võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.) Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. Arvutatakse valemist F p= , (3.4) S kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: [ p ] = 1 N3 = 1Pa . m Ligikaudu sama suurt rõhku avaldab maapinnale sajagrammise maasiga keha, mille toetuspindala on üks ruutmeeter. Mittesüsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse veel ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101 300 Pa . Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides, s.t
Singid on ilusad ümarad ja ulatuvad peaaegu hüppeliigesteni. Liikumine on kindel ja vaba. Saksamaal jõudluskontrollis olevate inglise suurt valget tõugu sigade keskmised jõudlusnäitajad olid 1993. aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 830 g; söödaväärindus 2,55 kg/kg; tailihasisaldus 63,1%; viljakus 10,5 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 51. Taani landrass. Taani landrass (ingl. Landrace). Enam levinud ja tähtsamaks seatõuks Taanis on landrass (taani parandatud maasiga). Selle tõu aretuslugu on pikk ja ulatub eelmisesse sajandisse. 18. sajandi lõpul kasvatati Taanis kahte tüüpi sigu: jütlandi ja saare sigu. Neist esimesed olid suurekasvulised, sarnanesid põhjasaksa ja inglise pikakõrvaliste sigadega. Saare-tüüpi sead olid väikesed, lühikeste 26 kikkis kõrvadega, tugevasti harjastega käetud. Mõlemat tüüpi sead olid toore kehaehitusega, madala
2 1 s Variant 39. 2 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , plokist 2 massiga m2 ning vankrist, millel on korpus 3 massiga m3 ja kaks ratast 4 kumbki maasiga m4. Vankri rattad veerevad kaldpinnal kaldenurgaga , veeretakistustegur on mõlemal rattal . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha 1 on laskunud s võrra. Antud: m1 = 24m , m2 = m4 = m , m3 = 10m , r4 = 0,5r2 = r , = 45 0 , = 0,01r , s = 40 cm. 1 3 4 s 4
hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub 300 kg, emis 200-250 kg. Eesti peekonisiga kohaliku maasea ja taani maasea ristand (vähesel määral kasutati aretuses ka soome maasiga ja saksa maasiga). Lihajõudluse parandamiseks on kasutatud rootsi maatõugu emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga. Koon on kas sirge või pisut nõgus, kõrvad pikad ja ettepoole lontis. Emisel nisasid 12-14. Nahk on roosakas, kaetud valgete karvadega. Tagakeha on hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti, täiskasvanud kult kaalub 300 kg ja emis kuni 250 kg. Söötmisõpetus 1. Proteiin kui toitefaktor
tõumaterjali on sisse toodud rootsist, soomest, walesist ja mujalt. paranenud on tailiha sisaldus ja vähenenud pekipaksus. esineb kõigis maakondades. sead tugeva konstitutsiooniga ja varavalmivad, heade lihaomadustega. sead on peekonitüüpi-proportsionaalse kehaehitusega. värvus valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed liharikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. sugulastõugudeks on teised jorksirid. maasiga- sugulastõugudeks on teiste riikide landrassid. kõige enam on tõumaterjali toodud soomest, rootsist, taanist, austriast. lihakeha on pikem, pekk õhem ja tailiha sisaldus suurem. levinud rohkem lääne eestis ja saartel. eesti maatõugu sead on viljakad , varavalmivad, suurekasvulised, heade lihaomadustega. sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllat peene luustikuga. 82. Eesti lambatõud
annaabi.ee 
