· Tallinna planeeringute register (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) · Riigi Teataja arendus- ja optimeerimistööd (Riigi Teataja Kirjastus) · PRIA kliendiportaali e-teenuste tarkvara (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) · Valimis- ja teavitusteenuse arendus (Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus) 2.3.4 Tallina Linnaplaneerimise Ameti registrite dokumentatsioonis. · Tallinna maaregistri määratluse ja ülesandepüstituse koostamine · Tallinna planeeringute registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna maaregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna ehitiseregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetilise põhivõrgu registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetiliste tööde registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna digitaalse aluskaardi õigusaktide eelnõude koostamine 2.3
pidamisega? (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. (11) Katastri volitatud töötleja (edaspidi katastripidaja) on Maa-amet. (2) Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. 4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see seos seisneb? Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani;
Näiteks, kontoripinnad jagatakse kvaliteedi põhjal A+, A, B ja C klassiks, kusjuures A+ märgib kõige parema kvaliteediga pindasid. 1. Mis on krunt? 8 Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2. Kes peab maakatastrit? Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine, vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 3. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) 001. Elamumaa (E) - elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa. 002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. 003
o Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet. o Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. o Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. o Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. o Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 29. Mis on maakataster? Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine
o Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 7 o Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. o Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. o Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 29. Mis on maakataster? Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine
1995. aastal käivitati tolle aja suurim rahvusvaheline kaardistuse projekt Eestile, USA Kaitsekaardistamise Agentuuri abiga koostati kaitseväe topograafilise kaart mõõtkavas 1:50 000. Tallinna lennuinfopiirkonna visuaal-lennukaart mõõtkavas 1 : 500 000 ilmus 1999. aaastal. Kaardikeskuse poolt on väljaantud läbi ajaloo esimene eestikeelne kogu riigi haldusala kattev topograafiline kaart, mis sai nimeks Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000. Maaregistri nõudmisel koostati maakatastri pidamise aluskaart hajaasustusalas mõõtkavas 1:10 000 ja tiheasustusalas mõõtkavas 1:2000. 1992. aastal alustatud manuaaltehnoloogias põhikaardistamise käigus kaeti 1994. aasta lõpuks aluskaardiga 13% kaardistatavast alast, millele järgnes uudse digitaaltehnoloogia juurutamine 1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel
müügitulu vara võõrandamisel tasu eest, riiklikult määratud vara väärtuse kasv regioonides). Kuid võidakse rakendada ka teisi väärtuse hindamise aluseid. Valik omandimaksu maksustatavad väärtusi: · Turuväärtus ostu müügi hind turul · Rendiväärtus saadavate rendimaksete väärtus · Kapitaliväärtus vara taastootmiseks vajaliku investeeringu suurus või rendimaksete nüüdisväärtus · Maaregistri väärtus · Kasutusväärtus eriotstarbelistele varadele · Investeerimisväärtus tulunorm investori seisukohast · Ettevõtteväärtus (ka jätkuvuse väärtus, going concern value) arvestab jätkuvalt tegutseva ettevõtte väärtus, mille varade hulka kuulub nii kinnisvara, vallasvara kui tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele
Metsanduslik seadusandlus Metsanduse arengud Eestis on sõltunud riigi poliitikatest ning erinevatel perioodidel valitsenud riigikordadest. Eestlastel on olnud suhteliselt tagasihoidlik roll metsandusliku seadusandluse kujundamisel viimastel sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18. sajandil, kui Eesti oli osa Vene impeeriumist. 1802. aastast pärit Venemaa metsaseadus keskendus peamiselt riigimetsadele, mida oli Eestis maaregistri kohaselt tollal 11-12% kõigist metsadest. Aastal 1888 koostati era- ja kogukonnametsade hoiu- ja kaitseseadus, mis keskendus metsade hooldamisele ja kaitsele ning rakendus kõikidele metsaomanikele. Seaduse kohaselt oli keelatud puude langetamine ning raiejäätmete või kändude eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka olemasolevat seadusandlust Eestile sobivamaks
annaabi.ee 
