miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud"). Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid). Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis). Välisreisid. Religiooni tähtsuse vähenemine. Rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus). Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned). Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas. Moodsad talud, maakodud. Kodusisustuse vahetamine, enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu . Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus. Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.). Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.). transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari) *Arenes filmikunst ("mineviku varjud") *Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid) *hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest * Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis) *Välisreisid *Religiooni tähtsuse vähenemine *rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus) -Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned) -Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas -Moodsad talud, maakodud -Kodusisustuse vahetamine enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu -Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus -Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.) -Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.) -transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada
Suured turvarabad, rahamajandus, mille baasiks on linnadtsunftikäsitöö õitseaeg,kaubanduse areng,algab tsentraliseeritud riikide teke. *Peamine organisatsiooniline viga pärisorjusliku süsteemi vesiveski, piritusevabrikud -riigile. Sellega võeti mõisnikelt maa puhul---maa kollektiivne kasutamine. Puudus arenguperspektiiv ära. Tänu maareformile suurenes põllumajanduses töötava rahva Inglismaa oli arenenud riik.Kõige tähtsammajandusharu oli põllumajandus.Suur osa rahvastk.-PÕLLumaj.Linna tähtsus oli ja huvi midagi paremini teha. Tollal oli ainsaks elatusvahendiks osakaal--- see ei olnud arengus tagasiminek, vaid lihtsalt vabanes maa. Kui rahvaarv suurenes, tingis see maa jaotamise üha väike+agraarne Euroopa.Rahamajanduse tegelik likvid
aasta aprillis. Sel kogul oli kaks peamist kohustust: vastu võtta põhiseadus ja maareformi seadus. Mõlema seadusega saadi hakkama, mis tähendas muuhulgas seda, et mehed nagu Osvald Kallaste jäid koos teiste mõisaomanikega tõepoolest oma suurmaavaldusest ilma. See ei tähendanud siiski veel kogu vara kaotust ja sõltus inimesest, kui stoiliselt keegi seda ,,röövimist" talus. Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja tema maareformile olnuks enamlaste võim; viimased oleks aga lisaks maadele võtnud ka elu. Lõuna-Eestis ründasid punaväed uuesti ja taas löödi nad tagasi. Mais hõivas Eesti armee Pihkva. Samal ajal hakkas kerkima uus ohupilv baltisaksa vabatahtlikest koosneva Landeswehri näol. Ametlikult pidi Landeswehr sõdima punastega, alludes Läti valitsusele, kuid selle asemel hoopis kukutas Läti seadusliku valitsuse, ilmse eesmärgiga elustada 1918.
Asutava Kogu II istungjärk. Protokollid Nr. Nr. 28–97. Tallinn, 1920. Veerg 430–435. 12 1.1. Millal (aasta) ja kelle poolt võeti vastu Maaseadus? 2p …………………………… 1.2. Mis oli maareformi eesmärk? 1p ………………………. 1.3. Milliseid erinevaid hinnanguid maareformile võib välja lugeda esitatud dokumentidest? 3p 1)…………………… 2)………………….. 3)……………….. 1.4. Kellele anti maad eelisjärjekorras ning miks? 2p …………………. 1.5. Milles seisnes maareformi tähtsus? 2p …………………………….. 2. Poliitiline anekdoot. (4p) Sirk läinud Soomes hambaarsti juurde. Hammas olnud juba üsna lagunenud. Arst hakanud tõrelema, miks mees varem pole arstima hakanud. “Ei saanud
valitsuse poole. Manifestiga sisuliselt legaliseeriti rahvakoosolekud. Vesi revolutsiooniliste jõudude veskile. Üle kogu maa algasid rahvakoosolekud. Juhtivad Eesti ajalehed soodustasid poliitika imbumist rahvasse (avaldasid näidispalvekirju). Esimesena tegi seda, küll üsna tagasihoidlikult, Postimees (haridusteemaline). Mai lõpus avaldas oma tüüppalvekirja ka Tartu ajaleht Uudised. Selles pöörati põhitähelepanu maareformile. Jaanipäeva paiku avaldas palvekirja ka Teataja (selles nõuti muudatusi ka ülevenemaalises mastaabis). Politiseerumine ajas üha rohkem juuri erinevatesse väljaannetesse. Kevadel ja suvel 1905 rev jätkus, tundus siiski, et kõrgpunkt on ületatud. Jätkusid küll streigid (eriti maikuus), kuid põllutööde hooaja alates asi veidi rahunes. Samas hakkasid streigid (eriti linnades) omandama poliitilist värvingut. 30.04 õhtul kogunesid töölised Russalka juurde miitingule. Parlament, ps,
aga tegelikult ei toimunud mingisuguseid valimisi - kohtadel tegutsesid ainult kohtade Täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt tulnud käskude poolt. Enamlased eitasid Nõukogude vajadust - piisabki ainult täitevkomiteedest. Muus osas kommuuni tegelased suuremalt jaolt jätkasid seda poliitikat, mida saksa okupatsioon oli katkestanud - ennekõike pöörati tähelepanu natsionaliseerimisele, suur tähtsus pandi taas maareformile - mõisnike maavaldused küll riigistati, aga neid ei kavatsetudki jagada maasoovijatele, vaid nendest sooviti luua sotsialistlikud ühismajandid. Kaotati ära palga maksmine töö eest, seati sisse kindel elatusraha. Kommuuninõukogu rahvahariduse valitsust juhtis Vallner. Järkuvalt Kommuuninõukogu üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks eestlaste organiseerimine kütipolkudesse - juba dets alguses mindi üle sunniviisilisele mobiliseerimisele
annaabi.ee 
