Kohaliku keskomitee esimene sekretär sai siiski temast ametikult 1944 aasta sügisest. 4. Pildil on Johannes VaresBarbarus. Valisin tema pildi, kuna ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks 1940-aastast alates. Seda aga ainult 1946 aastani. 5. Pildil Eduard Päll. Tema oli mees kes jätkas Johannes VaresBarbaruse tööd pärast ta surma. 6/7. Need pildid on valitud ,kuna annavad hea võrdluse milline nägi Eesti NSV haldusjaotus välja enne maarajoonide moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11
22. sept Punaarmee Tallinnas. Kuulutati enne sõja lõppu välja veel mobilisatsioon. ENSV 1944. inkorporeeriti Eesti NSVL koosseisu. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. EK(b)P-d juhtis Nikolai Karotamm. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga. Selle esimeheks oli Barbarus, hiljem Eduard Päll. Territoorium. Eesti territooriumi vähendati.10 maakonda, 236 valda. Raplamaad nt ei olnud. Haldusjaotus enne maarajoonide moodustamist: Harjumaa hästi suur, raplamaad pole, valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas. Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti: harju, valga, pärnu vms.. Metsavennad sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati. Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k. 1946
Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Aastatel 1945 1985 viidi Eesti NSV- s läbi kolm rahvaloendust. Üldiselt korralduselt sarnanesid kõik kolm rahvaloendust. Juhised korraldamiseks tulid Moskvast. Nõukogude Liidu koosseisus toimunud esimene rahvaloendus Eestis toimus jaanuaris 1959. Teine loendus toimus 1970. aastal. Pärast 1959. aasta rahvaloendust olid toimunud olulised muutused haldusjaotuses: maarajoonide arv oli vähenenud 37-st 15-ni, külanõukogude arv oli vähenenud 320-st 235-ni. Kolmas rahvaloendus oli 1979. aastal. Paljud varasemad külad olid jäänud tühjaks, sest maaelanikkond oli vähenenud. Oli tekkinud hulk uusi asulaid majandite keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale 1959 1970 1979 Rahvaarv 1 196 791 Rahvaarv 1 356 079 Rahvaarv 1 464 476
kohaliku tasandi võimutegelased vahetusid väga tihti. 1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema. Kuid siin tasub meeles pidada seda, et see haldusreformi ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise
1950. aasta haldusreform. Rajoniseerimine, rajoonide rajamise reform. Juba 1946. aastal tegi A.Aru ettepaneku moodustada ENSV oblastid ja rajoonid, sellele olid selgelt vastu Karotamm jm juhid. 1949. aastal hakati sisuliselt rajoonide rajamist ette valmistama. 1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu.
ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna. Maarajoonid jagunesid 194 külanõukoguks, 26 aleviks ja 27 väiksemaks linnaks
haldusjaotuse juurutamiseks. Ettevalmistustööd Uus haldusjaotus jõudsid lõpule järgmise aasta sügisel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Nõukogude võimu taastamise järel säilis “Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV esialgu endine haldusjaotus vallad ja s” 26. septembrist 1950 likvideeriti maakonnad maakonnad. Eestis oli 11 maakonda ja 233 ja vallad ning viidi läbi rajoniseerimine 13 valda. Liiduvabariigi jaotus maakondadeks ja
August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole