· Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda · 1696.aastal põhjustas hiline kevad ja lausvihmades suvi täieliku ikalduse.
Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Tallinnas surid peaaegu kõik arstid ja kirikuõpetajad. Eesti rahvaarv peale katku langes 170 000-ni. Seega oli eestlastel väga raske. Sõjaga kaasnes katk ja kõik kes abi vajasid polnud ka seda enam kuskilt saada. Kuna haigus murdis ka linnade elanikud. Peale Põhjasõda, oli Eestisse sisseränne väike, peamiselt Peipsi kalda aladele. Tartumaal moodustas see ainult 10% maarahvastikust, teisest Eesti piirkondades oli see osa veelgi väiksem. Talupojad oli Eestimaal suures ülekaalus ligi 95% . Seega hakkas rahvaarv vaikselt kasvama , aga suuri muutusi see ei toonud. Eestlasi kimbutas 2.sajandi jooksul palju haigusi ja kaks suuremat sõda, Eesti rahvale oli see suureks takistuseks enda elu arendada, aga lõpuks suutsid nad ikkagi hakata Eesti elu arendama, vaikselt kuid siiski. Väikse riigi kohta oli see suureks sammuks. Võib öelda, et
Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis. Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased. Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust. Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Virumaa Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed
Väljaränne on siserändest suurem, 2006. aastal lahkus riigist 0,59 inimest 1000 elaniku kohta. Inimesi on ka ümber asustatud ka riigi sees, näiteks pärast 2005. aasta oktoobri tugevat maavärinat astusati ümber 3 miljonit inimest. Keskmine asustustiheus on 206 in/km2. Graafik rahvaarvu muutumisest: Rahvaarv Pakistanis järjest kasvab. Tihedaim asustus on Induse oru, hõreaim Belutsistani provintsis. Pakistani 4 provintsi vastavad ajaloolistele piirkondadele. 2/3 maarahvastikust elab tihedasti asustatud külaes või asulates, kuid ka kõige suuremate külade rahvaarv ei ületa 2500 inimest . Linnaelanikke on umbes 1/3 rahvastikust. Suurim linn on Pakistani rahandus ja ärikeskus Karachi (1959. aastani pealinn ning seal elab 11 800 000 inimest, mis on maailma suurima elanikearvuga linnade tabelis 13 kohal), kus asub riigi suurim sadam ning lisaks sellele on tegemist kerge- ja teenindustööstuskeskuse ning riigi tähtsaima kaevanduslinnaga
o Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte, sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; o Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; o Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; o Käesolevaks ajaks mõjutab on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD o Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade MAAKOHAD kaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid
(keskus-ääremaa) muster (ja loogika) Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte, sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; Käesolevaks ajaks on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid 1) Põllumajanduslikud (25%); 2) Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%); 3) Tööstuslikud (23%); 4) Avalikust sektorist sõltuv (11%);
Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati
annaabi.ee 
