2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud) Kirderanniku murderühm · Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes · Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega
taandunud ja paljud aastatuhandeid tagasi kunagisel 4 mererannikul tekkinud luited on jäänud nüüdisrannast kaugele - neid nimetatakse ka sisemaaluideteks. Luited : 5 Rannikutekkelised pinnavormid Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir on lahtesid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merepoolsemate saarte merepoolseid külgi. Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pank-rannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute tüübid: 6
Seal kohtas Sinuhe Meritit, kes erines teistest naistest täielikult. Järgmine päev jõudis Horemheb tagasi Teebasse. Geograafiline mõiste: - Puntimaa - Tänapäeva Jeemeni alal asunud linn, mis oli tuntud oma kaupade, viirukite ja mürri, poolest. Linn oli vanal ajal tähtis kaupluskoht ning enamus rahast tuligi ekspordist. Mõisted: -Rannik (lk 296)- Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir onlahepärasid, merepoolne, aga poolsaarte tippe ühendav joon. -Istar (lk 298)- Istar (sumeri Inanna) oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline - tema armastuse hülgajat võis tabada hukatus. -Eesel (lk 300)- Eesel (Equus asinus) on 4000 eKr egiptlaste poolt kodustatudhobuslaste liik, olles enimkasutatud veoloom
Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine
varem aerust lahti lasknud. • Paati istumine ja äratõuge Väga oluline on lastele esimesel treeningul seletada, kuidas istuda paati ja paadisillalt ära tõugata. Lapsed peavad kindlasti eelnevalt paadisilla ääres proovima paati istumist mitu korda. Paati istumisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: Kõigepealt pannakse aerud paadi külge; Kõigepealt pannakse tulli maapoolne aer. Tulli nippel keratakse lahti ja asetatakse aer tulli ning lükatakse aer kuni kraeni tulli sisse. Kinnitatakse nippel. Sama protseduur korratakse veepoolse aeruga. Sõudja astub veepoolse jalaga paadi keskel olevale jalapuule ja ulatub nii tullini. Tulli nippel keeratakse lahti ja asetatakse aer tulli ning kinnitatakse tulli nippel.
Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud idamurde jooni: padad ‘pajad’, tal´v ‘talv’, pidanud o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane ‘nahkne’, tuba : tuva ‘toa’, suuremb, lähend ‘läinud’ o Jõelähtme (Jõe, maapoolne osa), Kuusalu (Kuu, mandripoolne osa), Kadrina (Kad, põhjaosa), Haljala (Hlj, lõunaosa), Rakvere (Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’;
annaabi.ee 
