Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000.
Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile
· Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik
1645. aastal järjekordse Rootsi ja Taani vahel peetud sõja (sõjategevus Eesti territooriumi ei puudutanud) lõpetanud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse ning siitpeale valitses kogu tänapäeva Eesti ala üle üksainus riik. 1654. aastal anti Saaremaa Rootsi troonist loobunud ja katoliku usku siirdunud kuninganna Kristiina (16321654) ülalpidamismaaks. Pärast Kristiina surma 1689. aastal kuulus Saaremaa Rootsi riigile ja seda valitses kuningale alluv maapealik. Eesti Rootsi kuningriigi koosseisus 16291710 1629. aastal langes Rootsi valdusse ka Poola-Leedu käes olnud Liivimaa ning nõnda kogu Mandri-Eesti. Eesti- ja Liivimaast said nüüd Rootsi ülemere-provintsi kubermangud (hiljem kindralkubermangud), mille etteotsa seati (kindral)kubernerid. Kui Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, siis mitukümmend aastat hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi teisiti
Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust. 1622-aastal ilmus Braniwos vaimulike talituste käsiraamat, mis sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keelseid osasid. Rootsi valitsemisaeg Läänemere provintsid ülemereprovintsid. Ka välisprovintsid, vallutatud provintsid. 1561. Eestimaa kubermang, 1629. Liivimaa kubermang. Saaremaa (algul kuberner, pärast maapealik) 1645. Ingerimaa kubermang 1617. I periood 1561 kuni 17. saj II veerandini varane Rootsi aeg. II periood II veerandi algusest kuni 1710 hiline Rootsi aeg. 1584. kutsub Pontus de la Gardie kokku maakondade esindajad ja teeb ettepaneku 4 provintsi ühendada üheks tervikuks. Aadlikud on nõus. 20.märts 1584 maapäev vormistab, pärast kaalumist kinnitab kuningas Johan III 25.augustil 1584 otsuse. Eksistentsi lõpetas Harju-Viru rüütelkond, alguse sai Eestimaa rüütelkond, kuhu
Ingverimaa oma. 1561-1710 perioodil tuleb vahet teha neljal valitsemistervikul, mis on tulnud rootsi riigi koosseisu erinevatel aegadel, ja tingimustel. 1) Eestimaa kindralkuberman, eesotsas kindralkuberner. Pealinn Tallinn. Kantsler resideerub tln toompealossis. 1561. 2)osa Liivimaa kindralkubermangust, Põhja-Liivimaa. Eesotsas kindralkuberner, resideerib Riia lossis sünnihetk 1629 aastat.Keskus Riia. 3) Saaremaa, mis on eraldi haldusüksus. Eesotsa seis on kõigepealt saare kuberner, hiljem maapealik. Sünnihetk 1645 aasta, keskuseks Kuressaare loss või linnus. 4) TP eesti alaga osaliselt seot on osa Ingverimaa kindralkubermangust. Territoriaalselt tp Narva ja Alutaguse ( Jõhvi ja Rügaluse) kihelkonnad. Eesotsas Kindralkuberner,kes resideerib Narva lossis. Sünniaeg vaieldav kas 1617( peale Stolgovo rahu) või 1642 a Territooriumid on Rootsi riigi koosseisus erineval ajal. Erinevatel territooriumitel erinevad halduspol muudatused. Kuna Eestimaa kõige kauem Rootsi riigi koosseisus ja
annaabi.ee 
