Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maaomandite" - 6 õppematerjali

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust
9
doc

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust

· Eestimaa Kubermangu Joonestuskoda moodustati 1843. a · täpsustati ka maamõõtjate staatust ning suurendati nende ettevalmistust · 1870. a moodustati Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade katastriosakonnad, mille üheks ülesandeks seati maavalduste suuruste, struktuuri ja omandi suhete arvestamine · selleks hakati pidama spetsiaalseid katastriregistreid ehk maade põhiraamatuid · uute maaomandite massiline teke ostutalude näol tingis tekkinud kinnisvarade ja nende õigusliku seisundi üle täpse arvestuse pidamise vajaduse · kinnistud (talud) registreeriti kinnistusregistrites päritolu järgi grupeerituna, arvestades seda, kas talu oli eraldatud eramõisa talu- või mõisamaast või kroonumõisa või kroonumetsa maast · talude kruntimine ja maa ostu- müük

Maateadus → Maakorralduse ajalugu
53 allalaadimist
Majandusajalugu KT kordamisküsimused
16
docx

Majandusajalugu KT kordamisküsimused

31) Kuidas olid moderniseerimisaegse ja eelse – Euroopa rahvastiku paiknemistihedus ja täiskasvanute kirjaoskus seotud riigi/piirkonna majandusliku arenguga? Kuna rahva seas oli tarku inimesi ning rahvas elas lähestikku, oli kirjaoskuse levik hea. Seetõttu oli ka see piirkond arenenud, kuna inimesed oskasid rohkem, kuna tarku oli rohkem. 32) Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk? Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajanduse saadusi riigi äratoitmiseks.

Majandus → Majandusajalugu
7 allalaadimist
LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks
30
doc

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

18. sajandil oli 95% rahvast põllumajanduses. 20. sajandil tööstuse osakaal oli suurenenud industrialiseerimise tõttu põllumajanduse arvelt. Mida suurem osakaal rahvast elab linnades, seda kaasaegsem riik on. Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid. 39) Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk? Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajanduse saadusi riigi äratoitmiseks.

Majandus → Majandusajalugu
10 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

Vara pärandamisega tekkis suurmaaomanikel vajadus ühisele perekonnanimele. Perekonnanimed tekkisid lisanimedest ehk eristavatest nimedest, mis inimestel olid juba enne. Perekonnanimesid on päritolult kolme liiki: lisanimi (Schiller ehk lisanimi, Fleming ehk flaamlane, Smith ehk sepp), isanimi (-son: Robinson; Mc-: McDonald), kohanimi maaomanikel (omanik lisas oma maakoha nime enda perekonnanimeks). Eesti maaomandite kaudu on palju sakslasi saanud oma perekonnanimed. Kõigepealt said perekonnanimed aadlikud. Aadlinimede partiklid von või de näitab kohta, mille omanik on olnud esiisa.   Euroopas kujunes keskajal välja 2-osaline nimemall. Nimede areng näitab klassiühiskonna arengut. Islandil pole perekonnanimesid. Nimemall ees+perekonnanimi on Euroopas tavaline. Eestis on tavaline ühe eesnime

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

Reaalselt läks asi nii, et mõlemad esimesed võimalused, millest ma rääkisin eespool, olid tagasi lükatud meie riigi nii-nimetatud rahvuslike ringkondade poolt. Motiivid olid neil, tõsi küll, teised, kui need, millest me rääkisime. Sündimuse piiramise poliitika oli tagasi lükatud, eelkõige teatud moraalitunnete motiividel. Koloniseerimispoliitika praagiti välja aga arusaamatusest, kahtlustades selles võitluse algust suurte maaomandite vastu ja isegi eraomandi vastu üldse. Võttes arvesse seda vormi, milles tutvustati koloniseerimispoliitikat, võib ehk öelda, et see kahtlus oli küllaldaselt põhjendatud. Üldiselt ja tervikuna oli sellise poliitika tagasilükkamine mitte eriti oskuslik selle mulje vaatenurgast, mida ta oleks pidanud avaldama laiadele massidele ja ka see motivatsioon üldse läks küsimuse sisust mööda.

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun