kaugusel. 12. Heitealad: Kuulitõuge - Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 2 cm +/- 2 mm madalamal. Kuulitõukes on lubatud kasutada eeltoodud nõuetele vastavat, teisaldatavat tõukeringi. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ringi läbimõõt kuulitõukes ja vasaraheites on 2,135 m (+5 mm). Ringi keskpunkti
septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala. Kui ketta- ja vasaraheiteks kasutatakse üht võistluspaika, asetatakse väiksem vasararing kettaringi sisse. Ringi ümbritseb 2 cm kõrgune mettallääris. Kuulitõukes kinnitub metalläärisele maandumissektori poolsel osal 10 cm kõrgune tõukepakk. Ketta- ja vasaraheites peab heiteringi ümbritsema kaitsevõrk. Kaitsevõrk on pealtvaates U-kujuline. U tippudes asuvad teineteisest 6 m ja heiteringi keskpunktist 7 m kaugusel heiteava nurgapostid. Ainult kettaheiteks kasutatava kaitsevõrgu kõrgus on 4 m. Vasaraheite puhul peab võrk olema tagaosas 7 m , esiosas koguni 10 m kõrge. Lisaks kinnitatakse vasaraheiteks heiteava äärepostide külge veel 2 m laiused ja 10 m kõrgused väravad
Heitealad Kuulitõuge Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 14-26 mm madalamal. Kuulitõukes on lubatud kasutada eeltoodud nõuetele vastavat, teisaldatavat tõukeringi. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist
võimalik. Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 14-26 mm madalamal. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kümne-võistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole.
betooni, asfaldi või muu sobiva tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 2 cm +/- 2 mm madalamal. Ringi läbimõõt on 2,50 m (+5 mm). Ringi ääris peab olema vähemalt 6 mm paks, värvilt valge. Ringi keskpunkti läbivale sirgele märgitakse äärisest väljapoole vähemalt 0,75 m pikad, 5 cm laiad valged jooned ("vuntsid") nii, et nende maandumissektorist kaugem äär ühtib ringi keskpunkti läbiva sirgega, mis ristub täisnurkselt maandumissektori teljega. "Vuntsid" kas värvitakse maapinnale või valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsitaldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Maandumissektor: Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Maandumissektori suurim heitesuunas lubatud allapoole kalle on 1:1000
Kvalifikatsioonivõistluste tulemusi põhivõistlustel arvesse ei võeta. Kvalifikat- sioonivõistlustest osavõtt on kõigile antud alale ülesantud võistlejatele kohustuslik. Kui võistlejat segatakse või häiritakse katse sooritamise ajal, on ala peakohtunikul õigus anda võistlejale uus katse. Iga võistleja lõpptulemuseks jääb tema parim, põhivõistlustel saavutatud tulemus, kaasa arvatud esikoha selgitamiseks peetud lisavõistlustel saavutatud tagajärg. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal. Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi, sünteetilise kattematerjali, puidu või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1)
Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ringi läbimõõt kuulitõukes ja vasaraheites on 2,135 m (+5 mm). Ringi keskpunkti läbivale sirgele märgitakse äärisest väljapoole vähemalt 0,75 m pikad, 5 cm laiad valged jooned ("vuntsid") nii, et nende maandumissektorist kaugem äär ühtib tõukeringi keskpunkti läbiva sirgega, mis ristub täisnurkselt maandumissektori teljega. Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsi taldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Samuti ei tohi kahte või enamat sõrme kokku teipida nii, et nende sõltumatu liikumine oleks takistatud. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuetehnikat, mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku siseserva