tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA tolleaegse riigisekretäri algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ül7 a. 1953 b. 1950-53 c. 1962 d. 1964-73 Ül8 b. kommunistliku Põhja-Korea (Hiina toetusel) ja Lõuna-Korea (ÜRO ja USA toetusel) vaheline sõda. Rahu sõlmiti 1953.aastal. Jäid kaks Koread: kommunistlik Põhja-Korea (on siiani) ja Lõuna-Korea. Kahe riigi vaheline piir on kindlustatud mõlema poole poolt maamiinidega. d. P-Vietnam(Hiina) ja L-Vietnam (USA toetusel). USA lahkus 73, Vietnam ühendati komm korra alla.
1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. Korea sõda 1950-1953 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna- Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi
viieks aastaks. Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. Ajalugu: 1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei, kes alistas pikas kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta. Tsitaat reisikirjast: "Erinevalt Kambodzast ei ole Laoses probleeme maamiinidega tekitatud surmade ja vigastusega, siin teevad selle töö ära lõhkemata lennukipommid." Elu-olu: Kuningriigi ajal oli Laose pealinn Luang Prabang. Praegu on see riigi suuruselt teine linn, mis on nimetatud UNESCO maailmapärandi hulka. Pealinn on väike, seal elab umbes 200 000 inimest, võrdluseks: Tallinnas on elanikke 434 810, Tartus alla saja tuhande. Riigi ainus asfalteeritud maantee on ehitatud Luang Prabangi ja Vientiane vahele
Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei
Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku
ja kurnavat positsioonisõda.1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja- Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa
Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx 4 repatrieerumine ehk kodumaale naasmine. 27. juuli 1953 sõlmiti relvarahu, millega pandi paika ka uus riigipiir Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.3 Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim ja Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. 2. SUESSI KRIIS Suessi kriis (inglise keeles ka Tripartite Aggression ehk otsetõlkes kolmeriigiline relvastatud kallaletung) oli ründesõda, kus Prantsusmaa, Suurbritannia ja Israel võitlesid Egiptuse vastu . Egiptuse valitsuse juht Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali(joonis 3),kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega
läbi intervjuu demineerijaga. Lõhkekehade lühitutvust esitada oli, aga raskem, kuna peaaegu kogu materjal, oli inglise keeles. Eesti keelset materjali oli väga vähe. Lõhkekehadega tutvumise käigus selgus ka, millised lahinguomadused olid Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaaegsetel lõhkekehadel, näiteks käsigranaatidel. Uurimistöö käigus avaneski rohkem võimalusi põhjalikumaks tutvumiseks just käsigranaatidega ja maamiinidega. Olulisemaks pean just käsigranaatide teemat. Saksa sellealase lahingumoona nomenklatuur oli suurem. Nõukogude Liidu moon oli vast lihtsama ehitusega, kuid oma ülesande täitis. Näitena tõin, et Saksa käsigranaadid tuli visata kohe pärast nöörist tõmbamist, Nõukogude UZRG ja Kovesnikovi sütikuga granaate sai pärast splindi äratõmbamist käes hoida ja valida sobivamat viskemomenti. Muidugi, kui sel ajal sai sõdur haavata ja granaat kukkus käest, siis seal ta ka plahvatas
Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015) 14 History. Casualties of the Korean war. Kättesaadav: http://www.history.com/topics/korean- war (12.01.2015) 5 Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.15 15 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015) 6 2.2. Suessi kriis
annaabi.ee 
