• Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. • Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism • Divisionism (prantsuse keeles diviser 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. • Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. • Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Georges- Pierre Seurat, Henri-Edmond Cross ja Giuseppe Pelizza da Volpedo. • Parim näide divisionistlikust maalist on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism
nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb maailma reljeefselt. On õieti hämmastav, kuidas ta ühitab oma piltidel tundlikud maalilised
võimalusi pintslikasutuse eri tehnikate osas. Tušimaalis pintsli eri osi tuši sisse kastetuna on võimalik pinnale jätta erineva iseloomuga jooni ja pindu. Eriti ilus on sellises tehnikas kujutada lehti või sulgi. Kasutades sumi-e tehnikat ise proovisin järgi kujutada bambuse võrsi. Oma maali alla nurka sai maalida ka oma isikliku pitsati peenikese pintsliga ja punase vesivärviga. Tänu sellele õppekäigule sain ma väga palju teadmisi Jaapani iidsest kultuurist ja maalitehnikast. Mulle tohutult meeldisid Torii Rei maalid ning nende sügavus, jäedes mulle kauaks meelde. Lisaks oli väga hariv kogemus ise sumi-e maali tehnikat ja rituaale proovida. KASUTATUD KIRJANDUS o http://adamson-eric.ekm.ee/syndmus/jumalate-jalgedes-jaapani-kunstniku-torii-rei- maalid/ o http://adamson-eric.ekm.ee/hetkel-avatud-naitused/hetkel-avatud-naitused/ o http://www.toriirei.jp/ o http://adamson-eric.ekm.ee/muuseumist/hoonest/
2. taheti ületada maalikunsti staatilisus motiivide kordamisega, mis tekitab liikumise illusiooni 3. kompositsioonid piirideta ja kindla keskpunktita 4. joonega rõhutatakse kontuure ja tekitatakse mulje liikumisest 5. oluline on vormide ja värvide üksteisesse suundumine 6. valgus on tihti kujutatud kiirte kujul 7. lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süzeega KUNSTNIKUD: Giacoma Balla (18711958) vaimustus modernsest maalitehnikast, säilitas kujutavaid ja kirjeldavaid elemente ning üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust Carlo Carra (18811966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel Umberto Boccioni (18821916) skulptor ja maalikunstnik, futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist 5. ABSTRAKTSIONISM TAUST: Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini.
Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse – tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega – filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. ● MARK TOBEY (1890-1976) ● ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju „Piktograafid“, „Imaginaarsed maastikud“ jm
Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm
Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm
annaabi.ee 
