c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9
on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud. ja kaob. tahaks hääbuda ja kustuda, rahu, rahu isuksin. Hoogad tuules, rahes, sajus, Üles, metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki, kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil, Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki, Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad, kesk aju säsi kuumenedes, Võlud kasvud ülenema, sfairide harmoniil, ta äkki, fosforiste loitudena, viljad tõusma, õilmitsema, tõusevad. lööb leegitsema, värisedes
Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad
tulevad koduseid külastama. Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune. Eesti mütoloogias on olemas olendid, kes elavad maa all ja kelle tegutsemise kuulmine ennustavat halba ja põhjustavat nahahaigusi (nt vistrikud, punetus, käsnad). Sellest hoidumiseks tulevat enne maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine. Leian, et selline komme annab eesti usundile värvikust nii eestlaste kui ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid,
Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA) Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis. Kriteeriumid: Valdade (193) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11) osatähtsus; Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, % Maa-asulate + alla 50% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, % MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011)
7. Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi: 8. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis: 9. Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis: TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) 1. Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued: Vanad: matkamine; ajalooliste kohtade külastamine; pikniku pidamine; kalastamine; vaatlused; maaelu külastamine. Uued: lumelauasõit; mägirattasõit; orienteerumine; ellujäämiskursused; surfamine. Maaliste vaba aja veetmise tunnused: Traditsioonilised: pered/rühmad; passiivsed; odav; vähene mõju maastikele; mitte-linnaline; madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond
tou Romiou, mis pasub Paphose linnast 25 km kaugusel. Legendi järgi sündis jumalanna merevahus. Meres asuv massiivne Aphrodite kalju kiirgab tänapäevalgi enneolematut võluväge, lubades enda ümber ujujaile noorenemise ja isegi igavese nooruse. Paphosest 14 km kaugusele jäävad Aphrodite templi varemed, kunagi oli see kreeklaste suurimaid religioosseid keskusi. Troodose mäed Troodose mäed meelitavad turiste maaliste seedri- ja männimetsadega nind Küprose sümboli mäglamba ehk mufloni nägemise võimalusega. Troodoses asub ka Küprose kõrgeim mägi 1953 meetri kõrgune Olümpose mägi. On võimalik teha matk mööda kaunist loodusrada, imetleda saare kõrgemat juba Kaledonia koske, käia ära Stavorose Püha Risti kirikus, 12. Sajandil asustatud tänini tegutsevas kloostris ja arvukates veinikülades. Stavrovouni
Keemiatööstus 0 33,3 33,3 66,7 Arvud kõnelevad selget keelt. City-keha äriline iseloom on tungib neis esile. Veel paremini saab äriline kontsentratsioon selgeks, kui võtta arvesse fakti, et linnasüda võtab enda alla vaid ca 10% linna üldisest pindalat. Tänapäeva city-jäsemed on huvitaval kombel levinud just mööda endisi maanteid: Võru-Riia; Narva; Raatuse-Jaama, mida mööda veel praegu maaliste asulate elanikud linna tulevad, et oma igapäeva toimetusi korda saata. Natuur- ja kultuurprodutsentide suhtlemine tuleb selgemini esile. Soodsad asendid city’s on valinud endale pangad ning tihtipeale võib nende asetsemist kasutada city-keha leidmiseks. Tartus on 68,7% pankadest Suure turu ääres ja 31,8% selle vahetus ümbruses. Lisaks pankadele eelistavad city’t ka advokaadid, bürood, seltsid ja
kes ei tegele ei põllumajanduse ega kalapüügiga. Nende töö ei vaja kuigi palju maad ja seepärast võib neid ühte asulasse koonduda ka väga palju. Linnad on harilikult (aga mitte ilmtingimata!) väga arvuka elanikkonnaga. Neile on tavaline ka paljukorruseline hoonestus, tihe tänavavõrk ja muud sellised iseärasused. Linnalised asulad pakuvad harilikult ärilisi ja kultuurilisi teenuseid ka ümbruskonna maaelanikele, kellel sellepärast on alatasa linna asja. Peale ilmselt maaliste ja ilmselt linnaliste asulate leidub ka vahepealse suuruse ja iseloomuga asulaid, kus põllumeeste (kalurite) kõrval elab üpris palju teenindajaid, haritlasi, tihti ka tööstustöölisi, raudteelasi jne. Selliseid asulaid nimetatakse aleviteks. Mõnikord antakse ka alevitele samad õigused nagu linnadele ja kutsutaksegi neid linnadeks, kuid sellest hoolimata ei ole nad päris linnad. Küll võib alev aja
KÜLMAMAILANE Veronica chamaedrys; nime päritolu: arvatakse, et nimi tuleneb antiikautoritel püha Veronica järgi, kelle nimi omakorda on nähtavasti tuletatud ladinakeelstest sõnadest verus tõeline, õige ja unicus ainus, ainulaadne. Chamaedrys tuleneb kreekakeelstest sõnadest chamai maapinnal, madal, drys tamm; niisiis kääbustamm (nähtavasti lehe kuju järgi). Eestikeelne nimi pärineb J. Kunderilt, sest taime kasutati mailaste e. maaliste ("maa-aluste vaimude teki- tatud" vistrike) vastu, mis tulevad maa peal lamamisest. Sugukond mailaselised. Kasvukoht: peamiselt kuivemad niidud, palu-, loo- ja laanemetsades. Mulla- viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel. Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred 6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja sevaga
annaabi.ee 
