sarnane, et nad kõik erinevad endale eelnenud kunstivooludest. Kõik need neli kunstivoolu kujutavad teostel rohkem igapäevaseid sündmusi, ei toetutud allegoorilistele tekstidele ning mütoloogiliste tegelaste kujutamisele. Samuti ei olnud levinud mineviku kujutamine. Realism ning impressionism sarnanesid veel selle poolest, et nad eristusid akadeemilisest kunstist, mis Prantsusmaa salongides populaarne oli. Realism mitte enda maalimisviisilt, aga sellel viisil, mida kujutati maalidel. Impressionism oli veel enam erinev ning lausa vastanduv akadeemilisele kunstile enda maalimisviisi ja teoste teemade seisukohalt. Realism ja sotsialistlik realism kujutavad mõlemad tööstseene ning lihtrahva tegemisi. Erinevused: Impressionism erineb oma maalimisviisilt realismist ja sotsialistlikust realismist, mis on oma maalimisviisilt päriselu jäljendavad. Impressionism seevastu on maalimisviisilt moderne ning uuenduslik
Sümbolism Triin Erismaa Marina Mager Andra-Liis Junker Sissejuhatus Aeg : 1880 aastatel Koht: Prantsusmaa ja Belgia Miks tekkis: hakati jumaldama müstikat, sprituaalsust ja morbiidsust Stiili põhimõte: Müsteerium Kunstnike fantaasia tunnused müstilisus kahetähendlikkus sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, Maalikunst Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal''
Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises.****** Maalikunst: Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Prantsusmaa tuntuimad : Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoidlikke sinakashalle toone ning selgeid ja lihtsaid vorme. Väga kuulus on ta maal, mis kujutab Pariisi kaitsjannat Püha Geneviéve'i kuuvalgel uinuvat linna valvama
Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus. Ta on saanud tõuget Rousseau`lt, kuid erineb viimasest kõigepealt oma maalimisviisilt, mis on värskem, vabam ja mahlakam. Ka ei toonita ta nii palju detaile, vaid näeb suuri masse ja taotleb ühtset üldmuljet. Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud kuupaistevaated, torm ja äike, idüllilised karjamaad rahulikult voolavate jõgede ääreskõike seda maalib Dupré võrdse hingestatuse ja tundeküllasusega
Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. 1907 ja 1908 aastate suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[3] 19091910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud
Neid kunstnike hakati nimetama postimpressionistideks. Kuulsaimad selle suuna tegelased Van Gogh ja Cezanne. Nad arvasid et impressionistide kunst on tundevaene ja et kunst peab väljendama kunstniku hingeseisundit. *Sümbolism: Sümbolism levis 19. ja 20. sajandi vahetusel üle Euroopa ning puudutas paljusid kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik. *Juugend: Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20. sajandi vahetusel kõikides kujutava kunsti liikides, arhitektuuris ja tarbekunstis. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat süsteemitut elektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Juugendliku ornamentika iseärasuseks oli lihtsustatud, sujuvalt ümaraks stiliseeritud kontuur. *Absolutism. Valgustatud absolutism.
ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Kunstnikke inspireerisid romaanid ning luule (nt. Dante). Loomingule andsid ainet nii antiikmütoloogia kui ka germaani, keldi ja skandinaavia usundid, legendid, müüdid, muinasjutud ja Piibli süžeed
ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Kunstnikke inspireerisid romaanid ning luule (nt. Dante). Loomingule andsid ainet nii antiikmütoloogia kui ka germaani, keldi ja skandinaavia usundid, legendid, müüdid, muinasjutud ja Piibli süzeed
Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Kunstnikke inspireerisid romaanid ning luule (nt. Dante). Loomingule andsid ainet nii antiikmütoloogia kui ka germaani, keldi ja skandinaavia usundid, legendid, müüdid, muinasjutud ja Piibli süzeed
annaabi.ee 
