maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal hõõguv kuldne ebamaine valgus) Keha põhimõtteliselt unustatud Alates 8.sajandist kasutati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise ainega segatud temperavärve Maalialuseks laudadest kokkuliimitud tahvel. Ikoon Peaingel Miikaeli kujutav ikoon Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid
Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak
Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid. Mosaiike on tehtud ka abtsiidi ülaossa lagedes. Peale uut õitsenguaega on märgatav keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik Kreekas). Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad
- Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser. - Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod. - Ikoonimaal mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele
Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, st. nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil sel juhul nende pühaduse teotamine. Ikoonimaal - ikoonide traditsioon ja tehnika oli lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mörtrite ja teiste pühakute möletuspilte. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit pärit mõiste tahvelmaal). Levinuim aine: Maarja Jeesus-lapsega. Et ikoonid polnud lihtsalt kujutis, vaid püha, imettegev objekt, püüti neid säilitada kord kujunenud kujutamisviisil. Ikoonimaal oli kanooniline kunst. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meiterlikkusetasemega. Ikoonide ruumikujutus erineb jörsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist (nn. ümberpööratud perspektiivist). Kujutise foon kuldne, riietuse
värvivarjundite jäljendamist. Figuuridel kuldne taust, figuurid tasapinnalised, mosaiigid väljendavad keisri ja temakaaskonna ajatut, igavest kohalolekut. Ka kristust ja pühakuid kujutatakse võimukate valitsejatena. * Ikoonimaal * lähtus rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreest *maaliti pühakute pilte *vanimad ikoonid enkaustikatehnikas (vahakriidid ja värvipulgad) *al 8saj kasutati temperevärve *maalialuseks kokkuliimitud laudadest tahvel (siit mõiste tahvelmaal) *kõige levinum aine maarja jeesus-lapsega *iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega *ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn ümberpööratud perspektiiv) *näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti *kujutati hingelisust *ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast ikonostaas.
Figuurid on asetatud tihedasse ritta, näib nagu ei seisaks nad maapinnal, vaid hõljuksid õhus. Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa keisri ajatut kohalolekut. Varasema bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. saj kasutati temperavärve, mida segati munavalge või meega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit on pärit mõiste tahvelmaal). Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad)
annaabi.ee 
