ja korrashoiul. . , (, ,, , ,, ), . . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 , , . 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. - , . - , , . .(,,) . , . . . 25. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused. , , ., , . , , . . , . 26
Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva taga ja Petserimaal on teistsugune maakasutus, Balti erikorda seal ei olnud (esines hingemaa), seda maad mida talu kasutas, seda jagati talude vahel aeg-ajalt ümber (võrdsustamise aste veel suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida. Neid siis krunditi ka ümber sama maareformi käigus. Mõlemad protsessid jäid lõpetamata nii Setumaal kui Saaremaal, tehti maakorraldustoimingud 19ndatel aastatel, et saaks normaalsed krundid. Nõukogude maareformist: Tuli nõukogude võim juba 40ndatel aastatel, kogu maa riigistati. Tuli Saksa okupatsioon, siis tühistati maareform. 44ndatel, kui Vene väed uuesti sisse tulid, siis Saksa tühistamine tühistati uuesti 40ndate aastate maareform jäi kehtima. Ei olnud ernam juriidilist eraomandit, küll aga kasutusõigus. Talud ei saanud enam kasutada maad, mis moodustas üle 30ha, loodi väiketalusid ülejäänud maast
Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Ehitis- aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Hoone- katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis- ehitis, mis ei ole hoone. (sillutatud autotee, jalgrada, aiapiirded). Ehitise eluiga- ajavahemik, hoone või selle osade ehitamisesu kuni nende kasutusjärgse hävitamiseni.
kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse
reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks. Iga omanik võib teha maaparandust, kui ta saab selleks loa ja aparatuuri. 26. Lihtsad maakorraldustoimingud, nende sisu ja vajadus kinnisvara korrashoius . Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest,
Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus seadusega. 20. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on : - kinnisasja ümberkruntimine - Kinnisasja vahetamine - Kinnisasja jagamine - Kinnisomandi kitsenduste selgitamine - Kinnisasja piiri kindlaksmääramine. 21. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga
ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas..................................................................11 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon.......................
annaabi.ee 
