Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde
vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle- punkt, kust murrangu tekkimisel saab maakooreplokkide omavaheline nihkumine alguse. Epitsenter- punkt, mis asub otse fookuse kohal maapinnal. Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained Kiirus 6 km/s Kiirus 3.6 km/s Läbivad tahket, vedelat ja gaasilist keskonda Läbivad ainult tahket keskonda
Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine. Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained
Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murrang pikilained ristlained pinnalained Seismilised lained S lained P lained
Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murrang pikilained ristlained pinnalained Seismilised lained S lained P lained
tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale
Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise e. maavärina. Nõlvaprotsess-kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. · Varisemine-kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas. Selle tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja alumine osa laugemaks. · Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda
Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895 aastal geoloog Lawsonilt, kes nimetas selle San
Esineb ka inimtegevuse tagajärjel toimuvaid maavärinaid ehk tehismaavärinaid: erinevad lõhkamistööd ja plahvatused. Tinglikult võib nende hulka lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkivaid maavärinaid. [], [] LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD Tektoonilised maavärinad Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. Tõuked tekivad kui maakoorelaamade liikumisel tekivad pinged, mis omakorda kutsub esile maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ning seetõttu vallanduvad hiigelenergiad. See omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi (moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks)
maavärinad: Maavärinad on koondunud Maa litosfäärilaamade kokkupuute e. piirialadele. Sellest johtuvalt esinevad maavärinate kolded: 1) lahknevate laamade piiridel ookeani keskahelikes ja kontinentaalsetes riftivööndites (Ida Aafrika). Ookeani keskahelikes toimub uue ookeanilise maakoore moodustumine tõmbepinge tingimustes. Piki normaalmurranguid langevaid maakooreplokkide tekivad riftiorundid mis vallandab maavärinaid Lisaks jaotub avanev ookeanipõhi piki ookeani keskahelikku üksikuteks eraldiseisvateks segmentiteks, mis liiguvad teineteisest sõltumatult piki segmentide vahele jäävaid nn. transformseid murrangud (nn. nihkemurrangud libisevate plokkide piiridel). Ookeani keskahelike piirkonnas toimuvad maavärinad on eranditult väga madalafookuselised.
annaabi.ee 
