Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid...............
üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood on maakonnakeskuse koolides, kus pole võimalik viipekeeletõlki saada. Ka ei rahasta riik näiteks Saaremaalt Tartusse või Tallinnasse kooli sõitva lapse kulusid. Suuremates linnades on enamasti lapse kooli-koju transport korraldatud, kuid pikemaid vahemaid sõitvate laste vanemad peavad ise selle pärast muretsema. Suur osa kuulmispuudega lastest on võimelised heade tingimuste korral omandama korraliku hariduse, eriala ning asuma tööle.
ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks. 4 MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta
1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks. Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi madalad puithooned. - 17.-18. sajandil kivimurruna kasutatud linnusevaremeid hakati maalilise jalutuskohana väärtustama 19. sajandil. Varemete esimesed korrastustööd toimusid 1901-02
korrastamisega ning Vana-Koiolasse ehitatakse vana koolimaja asemele ka uus ja korralik vanadekodu. Ka Kõrbjärve äärde tehti korda, kus nüüd on korralik liivarand. Kohalike ressursside kasutamise kohapealt on minu arust praegune tarbimine küllaltki hea, metsa ei võeta lihtsalt maha ning põllumajandamine on edukas. Tulevikus ootan, et Laheda vald on suutnud areneda heaks kohaks, kuhu inimesed saaksid kolida, kui nad ei taha linnades elada. Valla asukoht on minu arvates ideaalne, kahe maakonnakeskuse vahel ning siit on lihtne mõlemale poole tööle käia. Siin oleks vaja looma hakata arendama ja planeerima kinnisvara, et inimesi tagasi meelitada ning samas säilitada kõik looduskaunid kohad. Loodan, et saan tulevikus olla uhke oma kodukoha üle. KASUTATUD KIRJANDUS Joonis 1. Laheda vald, Maaamet, , kättesaadav 18.10.2013 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=666106.242971888,6421964,689942.757028112,64342 27&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1
piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste.
31 4. JUUBELISÜNNIPÄEVADE VÕRDLUS Eesti on olnud nendel aegadel väga erinevas olukorras: 1884.aastal Vene keisririigi koosseisus; 1934.aastal iseseisev Eesti Vabariik ja 1984.aastal Nõukogude Liidu koosseisus. Kõik sünnipäevad on sattunud pingelistele perioodidele: tsaaririigi venestamisperioodile, vaikivale ajastule ja järjekordsele venestamisele. Seega igal ajal on olnud omad probleemid. Võru linn on kogu aeg olnud maakonnakeskuse rollis. Võru linna haldamine muutus aja jooksul (Tabel 1). Võru elanike arv on 1884. aastal u 2700, 1934. aastal u 5330 ja 1984. a. u 17 900. Seega elanike arv on esimesel juhul kahekordistunud ja seejärel kolmekordistunud. Oluline muutus on toimunud linnaelanike rahvuslikus koosseisus: 1884. aastal oli eestlasi u 53%, kuid linna valitsemise juurde neil asja polnud, see privileeg oli arvukuselt teisel kohal olevatel sakslastel; 1934
annaabi.ee 
