alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval. Liivlaste vanem Kaupo jõudis järeldusele, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid naaberrahvaid veelgi rohkem ässitada eestlaste vastu ründama. Balti rahvad olid alati olnud pigem vanuväed kui liitlased, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Mistõttu ei olnud neil ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. )
eestlaste sõjalise allajäämise. Eestis vajati maa kaitsmiseks ühistegevust ja alalist elukutselist sõjaväge. Elukutselised sõjamehed on aga võimalikud vaid siis, kui maa ja rahvas on küllalt jõukas, et neid relvastada ning ülal pidada. Ühtlasi oli vaja ühiskondliku organiseeritust, mis oli vajalik ka maakondade sõjapüüete ühendamiseks. Selles osas jäi Eestil vajalikust tasemest puudu. Mitte ainult polnud siin ühtset võimu ja kindlat valitsejat, vaid puudus isegi täielik maakondadevaheline koostöö. Võideldi vaid siis, kui sõda päris koduõuele jõudis. Eestis valitses lagunev sugukondlik ühendus, kus puudus ühtsustunne ning riigist ei saanud rääkidagi, sest sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool
Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja · Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks · Maakondadevaheline koostöö olematu · Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem · Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota · Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit
· siseinfo vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta · sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · siseränne elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldusüksuste vahelised elukohavahetused on maakonnasisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. · sisseränne saabumised sihtkohta. · skolastika keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. · SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga · Solow` majanduskasvu mudel · sotsiaalmaks riiklikuks pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks
väärtpaberi kohta sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses siseränne - elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldus-üksuste vahelised elukohavahetused on maakonna-sisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. sisseränne - saabumised sihtkohta. skolastika - keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Solow` majanduskasvu mudel sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks
pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid, kus latgalid olid olnud allajääjad; liivlastega polnud koostööd, sest osa liivlasi võttis ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE
annaabi.ee 
