aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti
meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha põlise kasutuse tingimusel, et kõik maksud on mõisa mõisa jaoks makstud ja siis nad tohtisid seda kohta ka rentida.
lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad 1212.a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures. 1212-1215.a. vaherahu. põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal) 1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217.a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a
a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Vastupanu reziimile
suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13; Joonis 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (Joonis 2). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks.
asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. 18. saj. algusest kuni 1783 aastani. (restitutsioon, aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad, aadlimatriklid, justiitskolleegium, säilis linnade omavalitsus, väikelinnad mõisniku võimu all) asehalduskord Katariina II-le ei meeldinud Balti erikord -> Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond. Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Võrut kui linna varem olemas ei olnud, see asutati alles 1784.a. Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Korra nimeks sai asehalduskord, mis
õpetlik järeldus ehk moraal. Asehalduskord - Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775 aastal uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783 aastani. Korra nimeks sai asehalduskord, mis tulenes Eesti- ja Liivimaa ühiseks valitsejaks nimetatud asehalduri ametinimetusest. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond. Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Katariina II surma järel troonile tõusnud Paul I tühistas asehalduskorra. Kadakasakslane Tegemist on 19.20. sajandil eesti keeles nimetatud enamasti eesti päritolu inimesi, kes üritasid käituda ning rääkida saksapäraselt. Kadakasakslased olid minevikus ka paljud eestlased, kes soovisid sulanduda baltisakslaste ühiskonda või kõrgematesse sotsiaalsetesse klassidesse, milles enamiku moodustasid baltisakslased.
annaabi.ee 
