Järgnes tööde ettevalmistamine (eeltöö), uuriti kohalike olusi, uuriti, kas on eeldust soovitud tööde tegemiseks, koguti andmeid. Seejärel kutsuti kokku komisjon maa- ameti juhataja poolt, seal tutvustati infot kõikidele asjaosalistele. Kui oli vaja ka hindamist, siis telliti see. Seejärel loodi maakorralduskava koos erinevate lisadega ning seda esitleti samuti kõikidele asjaosalistele. 6. Kuidas iseloomustada sõjaeelset eesti maakatastrit (1918 1939) Kokkuvõtlikult iseloomustab see, et maakataster kandis oma ajastu pitserit ja kajastas kehtivat riikliku korralduse seisundit. Kuna vabariik püsis väga vähest aega, siis ei jõutud kõiki vajalike töid teha ning kehtivaid süsteeme täiustada. 7. Millised olid maasuhted ja maakasutus 1939. a.? Maareformi käigus likvideeriti mõisad kui suuromandid ning talude arv kasvas väga märgatavalt
nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet)
3 2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaazide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) ärilisel eesmärgil kasutatav maa
2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. 3 o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? – Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa
- eriotstarbelise kinnisvara turg (ühiskondlikud hooned, lennujaamad, koolid, staadionid jms.) 0. Missugustesse klassidesse jagatakse büroopinnad? Näiteks, kontoripinnad jagatakse kvaliteedi põhjal A+, A, B ja C klassiks, kusjuures A+ märgib kõige parema kvaliteediga pindasid. 1. Mis on krunt? 8 Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2. Kes peab maakatastrit? Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine, vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 3. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) 001. Elamumaa (E) - elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa.
Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse
Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja
kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet)
tehtud katastrikande vastavusega algdokumendile. Katastrimõõdistamise ja katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab MaaKatS § 16 lg 2 järgi aga hoopis mõõdistamisi tegev vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Selliselt jääb ebaselgeks ka MaaKatS § 8 lg 5 teine lause, mille järgi katastripidaja valest kandest tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras. - (24) Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb kolleegiumi arvates, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel
annaabi.ee 
