,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19. sajandist, kui külakogukonda enam ei eksisteerinud ja talurahva omavalitsusüksusteks olid seadustega moodustatud vallakogukonnad. Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne) alustamine ja lõpetamine, aedade tegemine, külakarjase ja sepa palkamine jpm. Küla kogukondlikust elulaadist püsisid kaua 20. sajandini talgud, mida korraldati vastastikuseks abistamiseks kiirete ja suuremate tööde, nagu sõnnikuveo, heinaniidu, viljakoristuse, linakitkumise jms korral, samuti kalurite koostöövormid, eriti merekalastuses jm. Vanade kogukondlike tavade elemente leiame tuleõnnetustes
keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 2.4.5. KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, -reziimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme ja keemiliste omaduste muutmine, atmosfääriõhus saasteainete kontsentratsiooni suurenemine, müra, maastikupildi muutmine jne. 2.4.6. Interdistsiplinaarne ekspertgrupp KMH valdkonna määratlemisega kaasneb ka KMH-s osalevate ekspertide valik. Iga ekspert tegeleb oma valdkonnaga, nende tegevust koordineeritakse viisil, mis võimaldab erinevates keskkonnakomponentides toimuvad protsessid ja muutused
Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa. Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda. Määrati kindlaks ka talude minimaalsed ja maksimaalsed suurused. Taluomanik võis maad müüa või rentida, kuid ta ei tohtinud talu jagada vähemaks minimaalsuurusest. Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. Talude kruntimine. Põllumajanduse areng, samtui talude müük nõudsid vana maakasutusviisi likvideerimist. Seetõttu nähti Eestimaal ette ka talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist konfiguratsiooni, teiste külvikute, eeskätt heina- ja karjamaa asetust.
paiknenud metsaosade muutmist muuks maakategooriaks. Neid muutusi põhjustavad sageli magistraalteede rajamine, elanikkonna ümberasustamine, ulatuslik kariloomade karjatamine ning hüdroelektrijaamade veehoidlate rajamine. - Aasia metsi mõjutab kaks liiki muutusi, mis on oma ulatuselt üsnagi sarnased. Maapiirkondade rahvastiku kasvust tulenevast survest tulenevad järkjärgulised muutused (sh põllumajandusliku maakasutusviisi intensiivistamine ja levik senistel metsaaladel). Kavandatud tegevusest, sh. elanikkonna ümberasustamise ning istandike rajamine. Oluline osa maast on lisaks minemas energiakultuuride alla. Metsade pindala üldise vähenemise kõrval on probleemiks, et see toimub sageli kuivades kõrbete ja poolkõrbetega piirnevates regioonides ja mäestikes, millega kaasnevad olulised keskkonnamõjud.
valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse. 5.5 KMH käsitletava valdkonna piiritlemine Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, reziimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme ja keemiliste omaduste muutmine, atmosfääriõhus saasteainete kontsentratsiooni suurenemine, müra, maastikupildi muutmine jne. 5.6 Interdistsiplinaarne ekspertgrupp KMH valdkonna määratlemisega kaasneb ka KMHs osalevate ekspertide valik. Iga ekspert tegeleb oma valdkonnaga, nende tegevust koordineeritakse viisil, mis võimaldab erinevates keskkonnakomponentides
tavaliselt arenenud lõimetishoole. Erineva ,,iseloomuga" isendid. Paljud söövad taimi (seemnete levitamine) või selgrootuid, mõned nektaritoidulised (koolibridest osa liike, tolmeldajad), kuid ka hulgaliselt röövlinde ja mõningad raipesööjad. Ökosüsteemides olulisel kohal paljude taimeliikide ja selgrootute arvukuse kujundatena. Peaaegu kõik linnuliigid on Eestis looduskaitse all, s.t. linde ei tohi tahtlikult tappa. Lindude ohustatuse põhjused: - maakasutusviisi muutused ja kliimamuutused viivad toidubaasi muutusele; - Elupaikade hävitamine ja muutmine vähendavad pesitsuskohtade kättesaadavust; - Kiskjate arvukuse tõus (kassid, röövlinnud, oravad, looduslikud väikekiskjad); - Teistes maades ka jaht, lindude püük kodus kasvatamiseks jne. Mõnikord muutused kiired ja põhjused ebaselged: 39
annaabi.ee 
