leiutised. 2. Hiina kultuur Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. On tõeliselt hunnitu ja väga omalaadne. Inimesed kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. On aidanud hoida ja kindlustada unikaalne hieroglüüfkiri, kus üle 2000 aasta vanuste kirjamärkidega vahendatakse ka uusimaid teaduse ja kunsti ideid. 2000 a. tagasi võeti kasutusele Budism ja mis on vanim kolmest maailmausundist. Kirjanduses on peamiselt tegu usulistetekstidega. Hiinas levinud ja juurdunud ka ristiusk ja islam. Hiina on üldse paistnud silma ususallivuse poolest. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Alustati ka maakaartide koostamisega. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr.
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas
elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid)
arreteeriti ning tema saatus on teadmata. Viimane mõjukas taaralane Hengo Tulnola suri 1986. Paguluses on mõned taarausulised püüdnud liikumist elus hoida; 1990. aastatest alates tegutseb Eestis hiislari tiitlit kasutav Addold Mossin, kes on rajanud Otepää lähedale hiie. Aktiivses kasutuses on ka Pärnamäe hiis Harjumaal. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid)
üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Religioossed normid on tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, kirikust või usulahust. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum
7.5. Religiooninormid Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge
annaabi.ee 
