Muutused riikidevahelises poliitikas Sõjaliste otsuste ümbermõtestamine-tavasõdade ähvarduse vähenemine ning madala intensiivsusega konfliktide ja riskide esiletõus. Majanduslik maailmastumine- majandustegurite töhtsuse kasv sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus. Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavate lepingud nt keskkond. Hargimaiste sotsiaalsete liikumiste areng. MAAILMASTUMISE UUED VASTASSEISUD Üliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid(Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid(Šveits, Eesti) Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW, neljanda põlvkonna sõda, terrorirünnakud PAARIARIIGID-tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste(Kuuba, Põhja-Korea)
® Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid
(läbirääkimisi sotsiaalsete partneritega) Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus. Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel. Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise/järelvalve keerulisemaks. Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine. Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas. Atraktiivselt ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks).
Energiajulgeoleku määravad riigi geopoliitiline asend, sõltuvus välismaistest energiatarnijatest ja suutlikkus ise energiat toota. · Energia kättesaadavus energiaallikad (kodumaised, rajatagused) tarneturvalisus (terrorism, õnnetused, avariid) · Energianõudlus (globaalsed trendid) · Energiaturud olemasolu reguleeritus · Energiatarned poliitilise relvana USA, OPEC, Venemaa · Maailmastumise mõju kontsentratsioon (firmade koondumine) konkurentsi vähenemine kontroll turgude üle · Järelmid riigid võistlevad rahvusvaheliste kontsernidega riikidel raske reguleerida energiaturge riigid ei suuda teostada õiglast energiapoliitikat Energiajulgeolek: Euroopa Liit Energiaturgude liberaliseerimine ELis vähendab liikmesmaade rolli energiajulgeoleku tagamisel
On kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid Aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist Vähendab sõdade tõenäosust Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine
rohkem Euroopat aidata, kus tulenes riikide poliitilisest egoismist (nt Saksamaa sõnakas suutmatus reparatsioone tasuda ja teiste riikide üha tugevam nõudmine) rahanduslik jätkuv ebastabiilsus, probleemid olid inflatsiooniga ja keskklassi ehk demokraatia edasiviija vähenemisega. Üldiselt olla vahetult I ms järel demokraatlike riikide arv suurenenud (Eesti, Soome jne), kuid autokraatlikud tendentsid suurenesid aja jooksul. 25.Suur Majanduskriis maailmastumise tagasilöögina. Maailmasõjale järgnenud ajal toimus oluline globaalmajanduse struktuuri muutumine. Euroopa oli kriisis, seoses Saksamaa nõrkuse ja NSVL tekkega vähenes Euroopa üldine osalemine maailmakaubanduses ning USA, olles jäänud sõjast puutumata ning rekonstruktsioonilaenudega Euroopasse ja välisinvesteeringutega sai ta kiirelt maailmamajanduses juhtiva rolli. Maailmamajanduse funktsioonid jaotati ära New Yorki ja Londoni vahel. USA, kes järk-järgult
ärahoidmiseks a. Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks b. Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist c. ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks Maailmastumise uued vastasseisud: Üliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid (Sveits, Eesti, Singapur jt) VS Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW, neljanda põlvkonna sõda (fourth-generation warfare), terroristirünnakud Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida? Paariariigid: tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt
annaabi.ee 
