Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mä...
· Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese toitumise tõttu. Otsustas, et askees ei anna talle vaimset rahulolu ning lahkus. · Askees - Eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine.
vestlemist. Sakslaste ja soomlaste jaoks pole tõde muud kui tõde. Jaapanis ja Suurbritannias on tõega kõik korras senikaua, kuni see ei hakka häirima sujuvat asjakäiku. Hiinas pole absoluutselt tõde olemas. Itaalias võib tõe suhtes kokku leppida. (Lewis, 2003) Maailmas räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. See on selge, et me ei jõua kõiki keeli omale selgeks õppida, kellega koostööd teha tahame, kuid me saame tundma õppida erinevate rahvuste maailmasid, et koostöö sujuks. Rahvuskultuuride võrdlus algab sageli inimeste sotsiaalses käitumises esinevate erinevuste märkamisega, selgitab Lewis (2003, lk 204). Jaapanlastele ei meeldi kätt anda, tervitades nad hoopis kummardavad ja avalikus kohas ei nuuska nad nina. Brasiillased moodustavad korratuid bussijärjekordi, eelistavad pruune kingi mustadele ja saabuvad kokteilipeole kahetunnise hilinemisega. Kreeklased jõllitavad inimesele 5
Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini. Teine võte: tõlgendatakse fakte üpris vabalt. Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja maailmas, laiemalt traditsioonide teisenemine jne. Kaks tasandit: fantastiline muinasaeg ja allegoorilised kaasaja protsessid (,,külaelu"). Tugev religioonikriitika, maagiline ideaal
Ühest ,,dimensioonist" teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini.
Ühest ,,dimensioonist" teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini.
Ühest „dimensioonist“ teise võib toimuda inimese ärkveloleku ja une vahel, vaimuhaiguse ja vaimse tervise vahel, mineviku ja oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik – ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid „reaalsuse üleminekuid“ filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas „teisi“ maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis „Poeedi veri“ ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini.
annaabi.ee 
