astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva ,,hingena". Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel ,,aine", ,,jõud" ja ,,elu". Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. ,,elustatud mateeria teooriaks"(kr. k. ,,hylos"- elu, ,,zon"- elus).
ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks“
Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal
mõistusepäraselt. *6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos. Tema arust koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas
Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest. Matemaatika- eeskujuks oli eeskätt Mesopotaamia, kreeklased püüdsid sõnastada üldistavaid väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega,
Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest. Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(,,Historia") Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks
Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte. Tylor kasutab mõistet personalism (isiksustamine). Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel. Pole enam isiksustatud nii nagu varem. Religioonikäsitlusest hakkab isiksustatud jumala mudel kaduma.
annaabi.ee 
